/nginx/o/2013/02/26/1605656t1h55b3.jpg)
Kohtute haldamise nõukogul esitatud kokkuvõtted näitasid, et menetlustähtaegade pikkused lühenesid mullu märkimisväärselt.
Pevkur: mullu lühenesid kohtumenetlused üle 30 protsendi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõigi, nii lõppenud, kui ka veel järjekorras ootel olevate menetluste peale kokku on tsiviilasjade menetlused näiteks lühenenud 4,4 protsenti, väärteomenetlusasjad 34,1 protsenti ja kriminaalasjade menetlused pea veerandi ehk 23,4 protsendi võrra,» ütles justiitsminister Hanno Pevkur.
«Kohtute ümberkorraldused ning juba jõustunud või planeeritavad seadusemuudatused annavad kindlasti täiendavaid võimalusi kohtumenetluste kiirendamiseks ilma kohtupidamise kvaliteeti halvendamata,» ütles Pevkur. «Üheks praktiliseks näiteks on aasta alguses Harju maakohtus käivitatud tõhusama õigusemõistmise projekt, mille esimene etapp on käivitunud ning muudatuste esmane mõju nähtav.»
Projektis osaleva Harju maakohtu esinaise Helve Särgava sõnul on aastaga oluliselt tõusnud lahendatud kohtuasjade arv. «Kui eelmise aasta esimese kolme kuuga jõudis lahendini 263 kohtuasja, siis selle aasta samal perioodil sai lahendi juba 472 kohtuasja. Võrdluseks saab öelda, et sel aastal lahendati kolme kuuga ligikaudu kaks korda rohkem asju, kui neid kohtusse saabus,» ütles Särgava.
Kohtuasjade kiirema ja kvaliteetsema menetlemise nimel loodi aasta alguses korraldatud konkursiga üle Eesti 44 kohtujuristi ametikohta ning teine konkurss kuulutatakse välja mai lõpus. Kohtujuristide ülesandeks on tänu oma kõrgemale kvalifikatsioonile osaleda menetluse ettevalmistamisel ning teha iseseisvalt menetlustoiminguid.