Vaba rahva kena kants

Tutvustab püügiriistu: kalurist külavanem Jüri Schmuul kohalikus merendusmuuseumis. Foto: Silver Alt

Looklevate külatänavate ja kiviaedade, põlispuude ja iidsete taluhoonetega Koguva küla Muhu saarel kasvatab oma elanike arvu suvel mitmekordseks.

Kui talviti on Koguval vaikne – küla justkui puhkaks suurest turistidevoolust nagu kiviaedadele tõstetud vanad paadid päevatööst –, siis koos loodusega tärkab igal kevadel ka tohutu huvi omanäolise kaluriküla vastu.

Kes tuleb siia aastasadu püsinud ilmega ainulaadset miljööd nautima, kes Tooma talus sündinud kirjanik Juhan Smuuli kodukohta ja loomelätteid uudistama, kes soovib Koguva kuulsusrikkasse ajalukku süveneda, kes küla tänastest tegemistest aimu saada ...

Viimastel tasub kõigepealt Koguva sadamasse siirduda. Mere äärde minejaid jälgib mõtlikult kadakate vahel istuv rahvakirjanik Juhan Smuul. «See skulptor  Tõnu Maarandi loodud pronksist ja graniidist monument jõudis 2006. aastal pärast eksirännakuid meie  Rannamäele, kus on selle kuju kõige õigem koht,» ütleb 19. mail 40. aastapäeva tähistanud Muhu muuseumi varahoidja Eda Maripuu.

Olnu ja oleva põiming
Mullu taastatud sadamas võivad nüüd silduda purjekad ja kaatrid, siin on Koguva kalameeste tugipunkt. Kalurist külavanema Jüri Schmuuli sõnul on tänavu meri helde, kala jätkub oma valla rahvale ja kaugemalt tulijatele.

Sadama vanas mõrrakuuris tegutseb nüüd kohalikku merendus- ja kalandustraditsioone tutvustav muuseum, kus on hulgaliselt vanu kalapüügiriistu ja -varustust, samuti huvitavaid ajaloolisi fotosid.

Sadama naabrusesse püstitatud ehituskojas annavad meistrimehed viimast lihvi uisule ehk Väinamere purjelaevale. Uisu taastamise projekti ühe eestvedaja Mihkel Jürissoni sõnul veesatakse kolm aastat ehitatud uisk 20. juulil.

Kirjalike allikate põhjal saab Koguva küla ajalugu jälgida 1532. aastast, mil Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenberg läänistas siinsele vanemale Hanskele kahe ja poole adramaa suuruse vabatalu.

«Hiljem jagunes see Hanske järglaste vahel, kes ka Taani, Rootsi ja Vene võimu ajal säilitasid oma privileegid,» räägib Maripuu. «Muutus vaid kohustuste osa. 1669. aastat, kui Rootsi võimud kinnitasid Koguva vabatalupoegadele postiveokohustuse, võib lugeda Eesti Posti alguseks.»

Alguses veeti posti uisuga üle Suure ja Väikese väina, kohustusest vabaneti alles 19. sajandi lõpus. Selleks ajaks oli Koguvas kaheksa Hanske järglaste talu, mille elanikud olid perekonnanimede panekul saanud nime Schmuul.  Uisumeestele anti nimeks Tüür ja Aer, perekonnanimi Noor on külas hilisem.

Põhjaliku ülevaate Koguva kujunemisest saab huviline Muhu muuseumist, mis asub kolmes kohas: Välja talus ehk muuseumi keskusehoones on avatud saare rahvusliku tekstiili püsiväljapanek, aastail 1872–1923 tegutsenud külakooli restaureeritud hoones antakse ülevaade Muhu kooli- ja kultuurioludest ning Tooma talus arhitektuurist.

Toomal eksponeeritakse tarbeesemeid, põllutöö- ja kalapüügiriistu. Elumaja (algselt tavaline rehielamu) 1950ndatel ümber ehitatud rehetoas on ajalooline ja kirjanduslik väljapanek, otsatoa sisustas Juhan Smuul ise suvise kirjutustoana.

Kuigi külas on vähe püsielanikke ja needki üpris eakad, on mõned noored tulnud oma esivanemate juurte juurde, rõõmustab külavanem Schmuul.
«Kahjuks on küla nii vaikseks jäänud. Minu lapsepõlves läksid mehed varavalges merele ja kui nad hea kalasaagiga tagasi tulid, oli rõõmu laialt.

Nüüd on Koguvas ainult kolm kalurit, ka lehma ei pea enam keegi. Ainult suviti kihab siin elu,» tõdeb nukralt pensionipõlve pidav Heljo Noor Kaljult.

Helge elamuse osaliseks saavad need, kes juhtuvad mööduma Vanatoa turismitalust siis, kui Martin Sepping seal leiba küpsetab. Turistidele pakuvad öömaja ka Jaagu, Käspri, Pärdi ja Jürna kodumajutus.

Kiviaial tukuvad paadid
Sügisel-talvel teevad küla naised nagu muistegi käsitööd. Muhu maitsekad rõõmsavärvilised tikandid, nagu ka meeste puutöö on hinnas kodus ja kaugemal.

Männiku käsitöötoas tutvustab Sirje Tüür tikkimiskunsti, tema kaunite tikandite näitust saab näha juunikuus Tooma talus. Samuti   korraldatakse Koguva kunstitallis näitusi ja müüakse nii disainerite väikeseeriad kui ka rahvakunsti.

Koguvas on alati kena: painutagu tormituul puudelatvu või kõrvetagu päike murukamarat, külatanumat piiravatel mitmesaja aasta vanustel sammaldunud kiviaedadel tukkuvad vanad paadid sisendavad rahu ja kindlustunnet ...

Kuna suve jooksul külastab Koguvat vähemalt 20 000 turisti, siis rohkem omaette olemise hindajad võiksid külaelanikele halastada ja tulla meile sügisel, talvel või varakevadel, ütleb Maripuu.

Huvitavat

Dokumendid Koguva küla kohta pärinevad 1532. aastast