Kalev Aasmäe: kasulik abivahend

Kalev Aasmäe. Foto: Laura Oks

«Mul oleks vaja lihtsat lugemismasinat, mida ma saaksin kaasas kanda, ühendada ükskõik millise elektripistikuga ja lugeda sadadest tuhandetest sõnadest koosnevaid romaane, kui ma tahan. [---] Mu masin oleks varustatud juhtimisseadmetega, millega saaks lugemissalvestist edasi või tagasi kerida, peatükki üle lugeda või jõuda oodatud õnneliku lõpuni,» kirjutas juba 1929. aastal Ameerika poeet ja rännumees, üks biitnike eeskujusid Robert Carlton Brown.

84 aastat hiljem võime tõdeda, et sellised seadmed on tänapäevaste e-lugerite näol tõepoolest olemas. Seadmed ise on seejuures viimastel aastatel muutunud mugavalt käsitletavaks, suuremas osas on läbi põetud lastehaigused, nagu kehva kvaliteediga ekraanid või aeglastest protsessoritest tingitud häirivad hangumised lehekülgede keeramisel või seadmes navigeerimisel.

Ümber e-lugerite on loodud on terved ökosüsteemid, nagu Amazoni Kindle’i puhul, mis võimaldavad kasutajal traadita ühenduse olemasolul hankida huvipakkuv teos oma seadmesse vaid mõne sekundiga, saada personaalseid raamatusoovitusi ning jagada oma lugemiskogemusi kõikvõimalikes sotsiaalvõrgustikes. E-lugerid peaks olema juba maailma vallutanud. Tegelikkus aga on lausa vastupidine.