Eesti-Vene piirilepingud said valitsuse heakskiidu

Urmas Paet Foto: Peeter Langovits / Postimees

Valitsus kiitis täna heaks Eesti-Vene piirilepingute eelnõud, millega reguleeritakse Eesti ja Venemaa vahelist riigipiiri ning piiritletakse Narva jõe ja Soome lahe merealad.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel kiitis valitsus riigipiiri lepingu ja merealade piiritlemise lepingu eelnõu heaks, lähtudes riikliku järjepidevuse põhimõttest. Valitsus tugines otsust tehes ka õiguskantsleri seisukohale, mille järgi on Eesti põhiseadusest tulenev riikliku järjepidevuse põhimõte kaitstud. Parlamendi väliskomisjon kiitis piirilepped heaks 14. mail.

Välisminister Urmas Paet ütles valitsuse pressikonverentsil, et piirilepingute protsess on kestnud alates 1992. aastast ning selle 21 aasta jooksul on Eesti poolt nii eelnõu, piirijoone kulgemise kui muude aspektidega tegelenud sadu eksperte riigiametitest, ministeeriumidest, riigikogust ja valitsusest. «Lugu piirilepingutega ei hakka mitte täna ega alanud eile, vaid kõik need küsimused on selle pika aja jooksul läbi töötatud,» lausus ta.

Tema sõnul on lepingutega seoses esitatud mitmeid arusaamatuid väiteid muu hulgas näiteks merealadest loobumise kohta. «Eesti ja Venemaa vahel pole kunagi varem merepiiri olnud. Merepiiri leppes on merepiir Eesti ja Venemaa vahel tehtud nii, nagu ette näeb ÜRO mereõiguse konventsioon ehk keskjoonel, võrdses kauguses mõlema poole konkreetsetest rannikupunktidest. Nii et jutt sellest, et kuskil kellelegi on midagi loovutatud, ei vasta absoluutselt tõele,» rääkis ta.

Samuti ei vasta tema sõnul tõele arvamus, justkui oleks Venemaal piirileppeid vaja viisavabaduseks Euroopa Liiduga. Ta meenutas, et ka Venemaal arvati aastate eest ekslikult, et kui Eestiga piirilepinguid mitte sõlmida, ei pääse Eesti NATOsse ega Euroopa Liitu. «Sai küll ehk piirileppe olemasolu ei olnud eeltingimus. Täpselt samamoodi ei ole see ka täna kuidagi seotud Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise viisadialoogiga,» lausus ta.

Paeti sõnul on piirilepinguid vaja mõlemale poolele ühepalju ning vastasel juhul poleks praeguste tulemusteni konsultatsioonide käigus jõutud. «See, et Eestil on Venemaaga õiguslikult fikseeritud riigipiir, on panustamine tulevikku, sealhulgas julgeolekuaspekte ei maksa alahinnata,» märkis ta.

Peaministri ülesandeid täitev kaitseminister Urmas Reinsalu ütles samuti, et lepingute praktiline väärtus seisneb julgeoleku tugevnemises. Tema sõnul kaitseb kahepoolselt paika pandud piir Eesti julgeolekut, samas kui vastupidine olukord kujutab endast püsivat julgeolekuriski.

«Iga inimene võib mõelda, kas määratlemata piirist tulenev oht on Venemaale suurem oht kui Eestile. Eesti huvides on, et meil oleks selge piir, mida teavad ka meie liitlased, kes peavad täitma liitlassuhetest tulenevaid kohustusi nii NATOs kui Euroopa Liidus,» lausus ta.

Reinsalu sõnul arutas valitsus täna ka seda, kuidas reguleerida piiri praktilist toimimist puudutavaid küsimusi, nagu näiteks veekasutuseeskirjad, laevandus, kalastustingimused ning piiril asuvate sildade ja hüdrotehniliste rajatiste ühine kasutamine. Tema sõnul tegi valitsus välisministeeriumile ülesandeks alustada koos teiste ministeeriumidega nende küsimuste reguleerimiseks ettevalmistusi ja anda valitsusele kuu aja pärast ülevaade, milline on olnud ettevalmistavate tegevuste kulg.

Seitse kuud kestnud ja paari nädala eest lõppenud konsultatsioonide käigus lisati 2005. aastal heaks kiidetud piirilepete tekstile kaks lauset, mille kohaselt reguleeritakse vaid riigipiiri puudutavaid küsimusi ja kinnitatakse vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist. Piirijoone kulgemist konsultatsioonidel ei arutatud, sest see oli välisministri sõnul paika pandud juba varem.

Pärast valitsuse heakskiidu saamist tuleb lepped allkirjastada ning siis saab alata ratifitseerimisprotsess nii Eesti kui Venemaa parlamendis. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamisest.

Eesti ja Venemaa välisminister allkirjastasid piirilepped esimest korda 2005. aasta 18. mail ning riigikogu ratifitseeris need sama aasta 20. juunil. 2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi, leides, et riigikogus ratifitseerimisseadusele lisatud preambul võimaldab esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.

Mullu septembri algul teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et Venemaa on valmis alustama taas Eestiga piirilepingute sõlmimise üle kõnelusi, ning oktoobris tegi riigikogu valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga lepete sõlmimiseks konsultatsioone.

Eestit esindasid konsultatsioonidel välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Lauri Bambus ja Eesti suursaadik Moskvas Jüri Luik, Venemaa delegatsiooni eesotsas oli Vene välisministeeriumi esimene asevälisminister Vladimir Titov ja 2. Euroopa osakonna direktor Viktor Tatarintsev.