Nime vahetavad tuhanded inimesed

Foto: SCANPIX

Viimase kahe aasta jooksul on peale abiellumise või lahutuse tõttu uue perenime saanute vahetanud nime veel 3745 inimest, peamised nimevahetuse põhjused on kanda suguvõsa traditsioonilist nime.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel vahetas 2011. aastal nime 1539 inimest, 2012. aastal 1631 ja tänavu nelja kuu jooksul 575 inimest. Nii abiellumise kui lahutuse käigus on nime vahetamine võimalik koos protseduuriga, seetõttu lisandub nende arv veel sellele hulgale.

Kõige olulisem nimevahetuse põhjus nii meestel kui naistel on soov kanda vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime ehk inimesed võtavad suguvõsast nimesid, ütles rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

«Eesnime muudetakse peamiselt kahel põhjusel – kas inimestele vanemate poolt pandud nimi ei meeldi või on inimest hakatud teisiti hüüdma ja ta tahab seda nime kanda,» selgitas ta.

Alates 2005. aastast kehtivas nimeseaduses on öeldud, et uus isikunimi antakse inimesele vaid üks kord. «Rohkematel kordadel [nime vahetamiseks] peab olema mõjuv põhjus. Võib öelda, et mõjuval põhjusel mitu korda on saanud ja ka tahtnud väga üksikud inimesed,» ütles Pungas ja rõhutas, et selle klausli alla ei kuulu abiellumisel ja lahutamisel muutuvad nimed, vaid ainult nimemuutmised.

Kui nimevahetust ei lubata, on põhjuseks näiteks see, et soovitakse endale elukaaslase nime – kuid seda on võimalik saada ikka ainult abiellumisel. Või siis tahetakse anda eestkostetavale oma nime, kuid seda saab anda vaid lapsendatud lapsele. «Lisaks ka juhused, kui soovitakse vabalt valitud nime, kuid see on võõrapärane,» sõnas Pungas.

Meediast on läbi käinud ka mitmed kurjategijad, kes on nime vahetanud. «Kui inimene võtab uue nime muul põhjusel, peab ta alati selgitama, miks ta seda teeb. Ja siis võib ka selguda, et kuritegeliku mineviku tõttu uue elu alustamiseks. Samas ei pruugi see tähendada, et inimene uut nime ei saaks. Seda otsustab regionaalminister isikunimekomisjoni soovituse alusel,» lisas Pungas.

Nimeseadus uue nime andmisest

* Uus perekonnanimi antakse, kui isik:

 1) soovib kasutada vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime;

 2) soovib kasutada mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult ühte nime;

 3) soovib kanda abikaasaga ühist perekonnanime või lisada abikaasa perekonnanime oma perekonnanime järele;

4) on lesestunud ja soovib kanda abielu eel viimati kantud perekonnanime;

5) soovib kanda tegelikus kasutuses juurdunud perekonnanime, mis erineb dokumenti või rahvastikuregistrisse kantud isikunimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise poolest või märgi poolest, mis ei ole täht (ülakoma, sidekriips), või üksikute tähemärkide poolest;

6) soovib kasutada sulgudes kahest nimest koosneva perekonnanime puhul ühte neist nimedest ilma sulgudeta;

7) soovib kanda perekonnanime kujul, mis on kantud rahvastikuregistrisse, kuid erineb isikule nime andmise aluseks olevasse dokumenti kantud nimekujust ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu;

8) soovib oma alaealisele lapsele anda perekonnanime, mille sai pärast abiellumist lapse teise vanemaga pärast lapse sünni registreerimist ja mis on vanemate ühine perekonnanimi.

* Uue perekonnanime võib anda isiku põhjendatud soovil, kui isik:

1) soovib vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu;

2) soovib vabaneda senisest perekonnanimest, kui tema isikunimi ühtib teise isiku isikunimega;

3) soovib vältida isikunimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi;

4) soovib kanda eestipärast perekonnanime;

5) soovib perekonnanime muuta muul mõjuval põhjusel.

* Uue eesnime taotlemise põhjuseks võib olla:

1) soov vabaneda oma tavatust eesnimest, mis ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu;

2) soov kaitsta oma isikunime, kui see ühtib teise isiku isikunimega;

3) soov vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi;

4) soov muuta nimede arvu või järjekorda eesnimes;

6) soov kanda tegelikus kasutuses juurdunud eesnime, mis erineb dokumenti või rahvastikuregistrisse kantud eesnimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise poolest või märgi poolest, mis ei ole täht (ülakoma, sidekriips), või üksikute tähemärkide poolest;

7) soov kasutada sulgudes kahest nimest koosneva eesnime puhul ühte neist nimedest ilma sulgudeta;

8) soov kanda eesnime kujul, mis on kantud rahvastikuregistrisse, kuid erineb isikule nime andmise aluseks olevasse dokumenti kantud nimekujust ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu;

9) soov muuta eesnime muul mõjuval põhjusel.