/nginx/o/2013/03/14/1637238t1h6f8d.jpg)
Kõige suurem välismaale lahkujate osakaal elanikkonnast on Pärnumaal ning Lääne-Virumaal, selgub 2011. aasta rahvaloenduse ja eelmise aasta rahvastikuregistri andmetest.
Kõige suurem välismaale lahkujate osakaal elanikkonnast on Pärnumaal ning Lääne-Virumaal, selgub 2011. aasta rahvaloenduse ja eelmise aasta rahvastikuregistri andmetest.
«Eestis mõjutab välisränne kõige rohkem Pärnumaad ja Lääne-Virumaad, kus rahvaarv väheneb välisrände tõttu kõige rohkem,» rääkis statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna analüütik Alis Tammur.
Pärnumaa ja Lääne-Virumaa kaotas 2012. aastal välisrände tõttu 0,84-0,75 protsenti oma elanikkonnast. 0,74 kuni 0,5 protsenti lahkus Järva-, Saare-, Jõgeva-, Viljandi-, Valga- ja Võrumaalt. Ülejäänud maakondades oli välismaale lahkujate osakaal väiksem.
Rahvaloenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit märkis, et see on huvitav, et Pärnumaa on muutunud väljarändamise piirkonnaks.
«Ta on Eesti mõttes olnud tõmbekeskus, aga viimasel ajal on ta seda staatust mõnevõrra kaotanud ja ilmselt on selle tõttu hakatud rändama välismaale,» lausus Tiit.