/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
/nginx/o/2012/10/02/1352876t1h5392.jpg)
Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil 83 poolthäälega vastu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, muudatustega luuakse uus haigla liik õendushaigla.
Riigikogu seadustas õendushaiglate rajamise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õendushaigla osutab ambulatoorseid ja statsionaarseid õendusabiteenuseid. Hooldusraviteenus, mis kuulub käesoleval ajal eriarstiaabi alla, muutub statsionaarseks õendusabi teenuseks. Muudatus on vajalik, sest hooldusraviteenus on oma olemuselt õendusabi, mitte eriarstiabi.
Samuti saavad hooldekodud, sõltumata omandivormist, hakata osutama iseseisva ambulatoorse õendusabi raames koduõendusteenust. Praegu kehtiva korra kohaselt võivad koduõendusteenuseid osutada üksnes erihooldekodud.
Seadusega muudetakse ka seniseid mõisteid. Hooldusravi asendatakse mõistega iseseisev statsionaarne õendusabi ning hooldushaigla asemel kasutatakse mõistet õendushaigla. Lisandub ambulatoorse eriarstiabi alaliigiks oleva päevaravi mõiste. Samuti täpsustatakse seaduse muudatusega iseseisva õendusabi ja iseseisva ämmaemandusabi volitusnormide sõnastust, et viia seadusega antud volituse ja selle alusel kehtestatud määruse sisu omavahel kooskõlla.
Seadusega muudetakse ja laiendatakse ka lähtetoetuse regulatsiooni. Eelmise aasta juunist rakendus eriarsti lähtetoetuse süsteem, mis mõeldud neile noortele arstidele, kes residentuuri lõpetamise järgselt asuvad tööle üld- või kohalikesse haiglatesse või maapiirkonna perearstipraksisesse.
Seadusemuudatusega laiendatakse nende haiglate loetelu, kuhu tööle asudes on võimalik lähtetoetust taotleda. Kui varasemalt pidi ühe aasta jooksul peale residentuuri lõpetamist tööle asuma, et toetusele kvalifitseeruda, siis nüüd pikendatakse tööle asumise perioodi viie aastani. Seadusega muudetakse ka lähtetoetuse arvestuspõhimõtet. Kui enne sõltus toetuse suurus kalendriaastal toetuse saajate arvust, siis nüüd sätestatakse toetus konkreetse rahasummalise väärtusena, milleks on 15 000 eurot.
Riigilõivuseaduse muutmisega kehtestatakse haiglas iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise tegevusloa ja selle duplikaadi riigilõiv.
Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmisega täpsustatakse iseseisvalt õendusabi osutava õe kohustusi isiku surma fakti tuvastamisel ja omaste teavitamisel.
Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul on muudatuste eesmärk muuta hooldusteenus seda vajavatele inimestele kättesaadavamaks.
Koduõendusabiteenus osutamine ei muutu üldhooldekodudele kohustuslikuks ning seda võib hoolealustele tagada ka koostöös pereõe, koduõe või mõne õendusabiteenust osutatava haiglaga.
Seaduse muudatus mõjutab kõige enam praeguste hooldusraviteenuse osutajate tegevust, kes edaspidi hakkavad osutama iseseisvat statsionaarset õendusabiteenust ja peavad viima oma tegevuse vastavusse uute nõuetega. Selleks vajalikku üleminekuaega arvestades on õendushaigla regulatsioon kavas jõustada tuleva aasta 1. jaanuaril.