Urve Künsar: naiste mõju ei saa üle hinnata

Urve Künsar Foto: Repro

Igal riigil on oma ajalugu, taust ja probleemid. Eesti juhib edetabeleid kahe näitajaga – suurim sooline palgalõhe ja suurim sooline lõhe kõrgkooli lõpetanute hulgas viimase kümne aasta jooksul. Näib, et meheks sündimine on piisav kvalifikatsioon. Või on asi hariduses? Statistikaameti andmetel lahkus eelmise seitsme aasta jooksul Eestist 4661 mehe kõrval ka 10 777 naist.

Aga mis siis teha, kui naised ei taha suuremat palka ja muudkui õpivad, õpivad, õpivad, kuni lahkuvad? Naised on aktiivsed, nad osalevad lugematutel kursustel ja koolitustel, tegelevad mitme hobi ja trenniga, MTÜdes tegutsevad ka enamasti naised. Vabatahtlik töö on küll hea ja kasulik, aga ühiskond ei taha sellele järele jõuda. Oleme jõudnud sinnani, et raha ja poliitika on valdavalt meeste teemad, vabatahtlik töö aga naiste teema.

Leidsin huvitava võrdluse ühelt Šveitsis korraldatud workshop’ilt, mille teemaks oli naiste mõjuvõimu suurendamine ühiskonnas. Üks selles osalenud türgi noormees tegi esitluse türgi naiste positsioonist läbi aegade ja muutustest Ottomani impeeriumi ajal. Kõige kindlam on õppida ajaloost ja Türgis on talletatud sotsiaalse elukorralduse kirjeldusi juba 8. sajandi raidkirjadel.