Geeniteste takistavad arstide koormus ja inimeste teadmatus

Tartu Ülikooli geneetikakeskuse juhataja Katrin Õunapi sõnul peavad inimesed tihti ise perearstilt küsima geenitesti saatekirja, sest Eesti süsteem ennetustööd ei soosi. Foto: Sille Annuk

Kurja haiguse võib varakult avastada, kuid Eesti inimesed ei teadvusta veel seda.

Kuigi arstid on varmad inimesi pärilike haiguste tõttu uuringutele saatma, tehakse geeniteste Eestis suhteliselt vähe, sest paljud patsiendid pole nende testide võimalikkusest teadlikud, arstidel aga pole aega ennetustööga tegeleda.

«Diagnostiliste geenitestide tegemiseks piiranguid peaaegu ei ole. Kui on olemas näidustus, siis taotleme haigekassast raha ja teeme selle testi välislaboris, kus selleks võimalused on,» kinnitas Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse juhataja Katrin Õunap. Kõige sagedamini pöördutakse Eestis geneetiku jutule, kui laps on arengus maha jäänud. «Täiskasvanud tulevad kõige sagedamini nõustamisele viljatusmurega ja selliste paaride hulk on suur, kes testimisel käivad. Ja järgmisena tuleb perekondlik vähk,» selgitas meditsiinigeneetik.