Oma endise äripartneri mõrva tellimise katses süüdistatud ärimehe Andrus Suklese kaitsja taotles täna ringkonnakohtus, et Suklesele hüvitataks maakohtu poolt määratust 5000 eurot suurem summa, mis olevat tal kulunud oma kaitsjale.
Palgamõrva tellimise katses süüdistatud Sukles taotleb suuremat hüvitist
Harju maakohus mõistis omakasu ajendil teise inimese tapmisele kihutamise katses süüditatud Suklese 7. jaanuaril õigeks, kuigi tõsiasi, et Sukles soovis oma endist äripartnerit tappa, leidis kohtu pressiesindaja kinnitusel tõendamist. Tõendid osutusid aga ebaseaduslikuks.
Kuna prokurör vaidlustas otsuse ringkonnakohtus, toimus täna istung. Tallinna Halduskohtu ja Ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu sõnul taotles kaitsja, et muudetaks Harju Maakohtu 7. jaanuari kohtuotsuse põhjendusi ja tühistataks kohtuotsus osas, millega otsustati hüvitada riigieelarve vahenditest Andrus Suklesele tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 27 000 eurot.
Nimelt soovis kaitsja, et tehtaks uus kohtuotsus, millega hüvitataks riigieelarve vahenditest Andrus Suklesele tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 32 314 eurot.
Prokurör taotles Harju Maakohtu 7. jaanuari kohtuotsuse tühistamist, millega mõisteti Andrus Sukles õigeks.
«Tänasel istungil esitasid pooled oma seisukohad, teesid ja kohus määras kohtuotsuse kuulutamise ajaks 18. juuni 2013 kell 14.00,» teatas Vilu.
Süüdistuse kohaselt maksis Sukles 2010. aasta 26. augustil kella 18.00-18.40 vahel Tallinnas oma endise äripartneri OÜ Saarte Investeering ainuosaniku ja juhatuse liikme Tullio Libliku tapmise toimepanemise eest ettemaksuna 1000 eurot, ülejäänud 9000 eurot lubas ta maksta pärast tapmist.
Seejärel andis ta süüdistuse kohaselt üle tapmise täideviijale Libliku fotod, tutvustas tema elukohta ning informeeris tema liikumistrajektoorist, lähikondsetest ja nende elukohtadest. Kuriteoplaan jäi realiseerimata politseiametnike sekkumise tõttu.
Harju maakohus mõistis Suklese 7. jaanuaril õigeks, kuigi tõsiasi, et Sukles soovis oma endist äripartnerit tappa, leidis väidetavalt kohtus kinnitust. Tõendid osutusid aga ebaseaduslikuks.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles toona Postimehele, et politseiagendiga kohtumiste käigus kogutud vestlused ja agendi antud ütlused polnud kohtu hinnangul lubatavad, sest nii-öelda tapmistöö ära teha lubanud agent ei olnud Eesti kodanik.
Evestus vaidlustas maakohtu otsuse, kuna tema sõnul on varem sellise agendi kasutamine olnud lubatud ning sellega pole rikutud politseiagendi rakendamise sätteid ega tõenditele ettenähtavaid reegleid.