Kõrgharidusreform külvab ülikoolide vahel vastasseisu

Kõrgharidusreform peaks lähimal ajal tooma ühise arutelulaua ümber pea kõikide ülilkoolide esindajad, et rääkida läbi, kes millise õppekavavaldkonna eest vastutama asub. Tartu Postimees kutsus vestlusringi Eesti maaülikooli veemajanduse osakonna juhataja Toomas Tamme (vasakul), haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Helen Põllo (keskel) ja Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži direktori Lembit Nei. Eesmärk oli pisut selgemaks vaielda, kes peaks tulevikus vastutama inseneriõppe eest Tartus, selgus aga nii mõndagi muud huvitavat. Foto: Margus Ansu

Iga ülikool arvab, et kui tema eriala õpetatakse veel ühes või suisa kahes ülikoolis, on just konkurendid liigsed. Tartu Postimees kutsus dubleerimise ja ülikoolide vastutusvaldkondade üle arutlema Eesti maaülikooli veemajanduse osakonna juhataja Toomas Tamme, Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži direktori Lembit Nei ning haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Helen Põllo.

Kõrgharidusreform pöörab mõndagi teise suunda, kui oli praeguseni harjutud. Õppekavade hulka peab vähendama, tudengite hulk väheneb ise, ülikoolide õppe kvaliteet ja konkurents vaadatakse terase pilguga üle. Räägime dubleerimisest – mil määral ja kus on see teie arvates mõistlik?

Lembit Nei: Seni kuni tööturg eriala lõpetajaid vajab, on kõik väga hästi. On väga raske tõmmata piiri, mis on dubleerimine ja mis mitte. Me kõik mingil määral dubleerime üksteist. Minu arvates ei ole üldse hull, kui me mõnda asja, mida ühiskond vajab, õpetame mitmes ülikoolis. Nagunii ei õpeta me neid sarnaselt. Aga oluline on, et oleks tagatud kvaliteet.