/nginx/o/2012/08/02/1248604t1h5c13.jpg)
Andmekaitse inspektsioonil on nulltolerants ametnike suhtes, kes käivad rahvastikuregistris vaid oma uudishimu rahuldamas, mullu algatati 34 väärteomenetlust ebaseaduslike päringute tõttu.
Andmekaitse karistas kümneid ametnikke rahvastikuregistri ebaseaduslike päringute eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleemse ettevõttena paistis silma BIGBANK AS, kus karistati 6 töötajat, teatas inspektsioon.
Määratud karistused jäävad vahemikku 20-400 eurot.
BIGBANKi juhatuse liige Ingo Põder selgitas, et panga rikkumiste puhul oli tegu 2011. aastal aset leidnud juhtumiga, kus mõned ettevõtte töötajad kasutasid teadmatusest rahvastikuregistri andmeid valesti.
«Kohe, kui AKI sel teemal tähelepanu juhtis, võtsime tarvitusele abinõud taoliste päringute lõpetamiseks ja viisime läbi distsiplinaarmenetluse, mille tulemusena osade töötajatega töösuhe lõpetati. 2012. aasta veebruaris kehtestasime ettevõttes uued andmete töötlemise põhimõtted ja sellest saadik pole rikkumisi meile teadaolevalt esinenud,» kinnitas Põder.
Avaliku sektori murelaps oli Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond, kus väärteokaristus mõisteti 17 töötajale.
Ebaseadusliku rahvastikuregistri kasutamise sagedasemad põhjused on jätkuvalt isiklikud suhted, uudishimu teiste suhete vastu, aga ka näiteks soov teha suguvõsa uuringut.
Suureks puuduseks on jätkuvalt see, et isikuandmeid töötlevad isikud ei täida kohustust tagada oma alluvuses isikuandmeid töötlevate isikute väljaõpe isikuandmete kaitse alal.
«Ühes esinenud kaasuses, kus isik oli vaadanud ilma õigusliku aluseta 53 isiku andmeid, sh andmed isiklike kontaktide, suhete, dokumentide, hooldusõiguste ja piirangute kohta jne, selgus, et tööandja andis inimesele, kes oli alles tööle tulnud, rahvastikuregistri paroolid ja ei selgitanud isegi mitte seda, et päringuid võib teha vaid tööülesannete täitmiseks,» märkis inspektsioon aastakokkuvõttes.
Samuti märkisid Pärnu maakohtu ametnikud, kellele oli peale rikkumiste avastamist võimaldatud isikuandmete kaitse alast koolitust, et nad ei oleks mingil juhul andmeid erahuvides vaadanud, kui selline koolitus oleks toimunud varem, nt tööleasumisel. See näitab, et piisav ei ole vaid asutusesiseste kordadega isikuandmete kaitse küsimusi reguleerida, sest mainitud korrad olid Pärnu maakohtus olemas, nentis AKI.
Täna tutvustas andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep riigikogu põhiseaduskomisjonile 2012. aasta aruannet. Tema sõnul on inspektsioonile laekuvate kaebuste arv aastate lõikes stabiliseerunud. Järelevalvemenetluste arv on 600 ringis (mullu 595) ja 2012. aastal tehti ettekirjutusi 48 korral. Enamasti piisab inspektsioonipoolsest ettepanekust, et viia tegevus seadusega kooskõlla.
Kõige tihedamini puudutavad kaebused töösuhteid, kaamerate kasutamist ning suhtlusportaalides andmete avaldamist. Selgitustaotluste ja märgukirjade arv püsib stabiilselt 900 ringis (mullu 877), lisaks puudutavad teemad avaliku sektori poolset andmetöötlust ja andmete avaldamist meedias.