/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/01/19/919792t1hba5a.jpg)
Rahvusvahelises võrdluses pole Eestis eluasemekulude osakaal pere eelarvest tavapäratult kõrge, küll aga paistame me negatiivselt silma eluruumide kehvade tingimustega, selgub Eesti inimarengu aruandest.
Aruanne: eluasemekulude osakaal pere eelarvest pole kõrge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kvaliteetne ja vajadustele vastav eluase on elukvaliteedi üks tähtsamaid komponente. Kuigi Eestis on kõrged eluasemekulud tihti jutuaineks, pole nende osakaal pere eelarves teiste OECD maadega võrreldes kõrge. Leibkondi, kes kulutavad eluasemele 40 protsenti või enam oma eelarvest on OECD maades keskmiselt 10 protsenti, Eestis aga vaid 4,4 protsenti.
Siiski pole toimetulek eluasemekulude ega laenudega Eesti suurim probleem, pigem oleme rahvus vahelises võrdluses siin täiesti tavaline riik, seisab aruandes.
Milles me aga teravalt (ja negatiivselt) silma paistame, on eluruumide vilets baastase (WC ja duši puudumine, pehkinud aknad, rõskus). Elementaarsed sanitaartingimused on enamiku OECD maades kõigil leibkondadel olemas, Eestis puuduvad aga WC ja duširuum 13 protsendil peredest. Selle näitajaga sarnaneme Türgile ja Tšiilile, ning Lätile, Leedule, Bulgaariale ja Rumeeniale.
Tõstes eluaseme kvaliteeti, saab tõhusalt tõsta kogu elukvaliteedi ja heaolu näitajat.
Lisaks eristub Eesti veel sellega, et eakad inimesed on elementaarsete sanitaartingimustega üle kahe korra halvemini varustatud kui nooremad. Viiendikul Eesti üle 65-aastastest inimestest on välikäimla, duširuumi pole.
«Rahulolu eluasemega on otseses korrelatsioonis sanitaartingimuste ja elamispinna piisavusega. Korrelatsioon eluasemekulude ja rahulolu vahel aga puudub, mis näitab, et paljude leibkondade jaoks on investeerimine eluasemesse olnud vabatahtlik valik; samuti on nad nõus kandma kõrgemaid jooksvaid kulusid,» märgib aruanne.
Üldiselt korreleeruvad eluaseme näitajad pea kõigi heaolu dimensioonidega, sest eluase on oluline tarbimisartikkel ja investeering. Seega, tõstes eluaseme kvaliteeti saab tõhusalt tõsta kogu elukvaliteedi ja heaolu näitajat.
«Riikliku eluasemepoliitika puudumine on viinud selleni, et paljudel eakatel või vaestel inimestel puuduvad kodus elementaarsed tervise- ja sanitaartingimused, kodulaenu võtjad Eestis on aga teiste maade laenuvõtjatega võrreldes suuremas toimetulekuriskis. Kuna rahulolu eluasemega korreleerub pea kõigi teiste elukvaliteedi näitajatega, aitaks eluaseme kvaliteedi tõstmine tõsta kogu elukvaliteeti ja heaolu näitajat,» selgitab aruanne.
OECD 36 riigist kuuluvad kõrgeima elukvaliteedi tasemega gruppi (7,5–8,0 palli) Šveits, Norra, Kanada, USA, Rootsi, Taani ja Holland. Eesti jääb gruppi, kus elukvaliteedi tase on alla skaala keskväärtuse (ca 4,5) ja kus paiknevad ka Ungari, Brasiilia, Tšiili. Samas kui Venemaa, Mehhiko ja eriti Türgi jäävad teistest maadest märgatavalt allapoole.