Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Viimased päevad on toonud Eestisse juba suvist soojust. Ning paraku seoses sellega ka kurbi teateid liiklus- ja uppumissurmadest. Iga-aastane paratamatus, ütlevad mõned kommenteerijad veebikeskkondades. Paratamatus, näivad ütlevat ka poliitikud ja ametnikud – püüame teha nii, et viie surma asemel oleks kolm, et saavutada Euroopa taset. Kuid kõik see ei peaks nii küüniliselt kõlama. Traagiliste õnnetusjuhtumitega ei tohi kunagi leppida.
Riskid jäävad tõepoolest aastast aastasse samaks. Suvesoojus on liikuma panev jõud, tuues tänavatele noori, kel juhiluba äsja kätte saadud ja ees võib-olla esimesed iseseisvad kilomeetrid auto või mõne kaherattalise sõiduki juhina. Neile lisanduvad auto talveks seisma jätnud juhid oma kehvapoolse kogemusega – alati räägitakse, et jaanipäeva paiku on liiklus tihedam kui ühelgi teisel ajal. Pikad sumedad õhtud soosivad külaskäike, koolid peavad lõpupidusid. Veekogud tõmbavad magnetina. Alkohol soodustab uljaspäisust. Jne.