Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Peeter Sokolov: LNG perspektiiv on laevanduses

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Peeter Sokolov
Peeter Sokolov Foto: Erakogu

On hulk objektiivseid põhjuseid, miks oleks veeldatud maagaasi (LNG) terminal otstarbekam rajada Tallinna, mitte Paldiskisse. Esiteks on maagaasi tarbimine kõige suurem Tallinnas ja selle ümbruses. Teine põhjus tuleneb Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) nõudest, et Balti mere regioonis peab alates 2015. aastast laevakütuste väävlisisaldus vähenema 0,1 protsendini, mis tähendab seda, et laevadel tuleb hakata kasutama praeguse raske kütteõli asemel peaaegu et diislikütust, mida kasutatakse automootorites. See aga tõstab oluliselt veoste hindu.

On põhjust arvata, et Läänemere ja Põhjamere regioonis ristlevatel laevadel hakatakse lähemas tulevikus juurutama mootoreid, mis kasutavad kütusena veeldatud gaasi. Just laevade bunkerdamise (laevade tankimine merel) seisukohalt oleks Tallinnal kindel eelis Paldiski ees. Laevadel saab veeldatud maagaasi kasutada ainult juhul, kui on olemas LNG terminalid. Võib-olla oleks otstarbekas paigutada osa LNG terminali mahuteid Miiduranna sadama lähedal olevale kaile merre, kui seda veidi laiendada. Reidikailt oleks võimalik tankida Tallinna sadamat väisavaid laevu, mis kasutavad vedeldatud metaani. Jääks ära mitmekordne kütuse ümberpumpamine. Samuti oleks täidetud 750-meetrise turvaala nõue terminali ümbruses.

Miiduranna sadama lähedal olev reidikai on ehitatud Nõukogude ajal ja oli mõeldud suure süvisega (kuni 10 m) sõjalaevade tankimiseks vedelkütustega. Endise tuukrina olen teinud kaile profülaktilist ülevaatust 1970. aastatel.

Tagasi üles