Linnar Viik: kui vaba on internet aastal 2020?

Foto: Corbis / Scanpix

Internet ei pruugi kauaks jääda nii vabaks, nagu meie seda mõistame. Küberkuritegevus suureneb, viiruste ja rämpspostiga võitlemine neelab aina suuremaid summasid ning paljudele valitsustele on arusaam sõnavabadusest ja info vabast liikumisest vastuvõetamatu. See on viinud meid olukorda, kus interneti valitsemist ja kontrolli internetis toimuva üle soovitakse üha häälekamalt globaalselt reformida.

Kui praegu kasutab internetti 2,5 miljardit inimest, siis aastaks 2020 peaks kasutajate arv küündima nelja miljardini. Igasuguseid seadmeid, mis on internetti ühendatud, on praegul 10 miljardi kandis ning aastaks 2020 arvatakse neid olevat 50 miljardit, kuid võimalik, et isegi rohkem. Milline näeb välja internet ja kuidas seda aastal 2020 kasutatakse, ma ei tea. Kuid see, kuidas internet on valitsetud, kuidas on korraldatud selle rahvusvaheline haldus ning millised piirangud selle kasutamisele on kehtestatud, kujuneb välja aasta-kahe jooksul ning selles on Eestil – vaba ja turvalise interneti eestkõnelejal – oluline roll kanda.

«Tööstusriikide valitsused, te väsinud liha- ja terashiiglased – mina tulen küberruumist, teadvuse uuest kodust. Tuleviku nimel palun ma teil minevikust jätta meid rahule. Te pole meie seas teretulnud. Teil pole mingit õigust seal, kus meie koguneme.» Nii radikaalse algusega pöördus valitsuste poole John Perry Barlow oma 1996. aastal kirja pandud küberruumi iseseisvusdeklaratsioonis. Internetti kasutas sel ajal maailmas 36 miljonit inimest, Eestis 50 000 inimest. Ettevõtete ja asutuste veebilehtede aadresside ning elektronposti aadresside loomist ja lisamist telefoniraamatusse alles kaaluti. Avalik internetipunkt oli Eestis olemas. Postimehe veebileht oli loodud, president Bill Clintoni kassi veebileht oli siiski populaarsem.