:format(webp)/nginx/o/2009/04/02/157939t1h076d.jpg)
Vabad valimised on demokraatliku ühiskonnakorralduse toimimise üheks tähtsamaks instrumendiks, rõhutas Tallinna linnapea Edgar Savisaar tänasel valimistele pühendatud konverentsil peetud kõnes.
Savisaare konverents laitis praegust valimissüsteemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukord, kus valimised toovad endaga kaasa seadusemuudatused ja kohtuvaidlused, on saanud kahjuks juba reegliks. Nüüdki on parlament muutnud valimistele eelneva 12 kuu jooksul juba kolmel korral kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seadust. Sellest ongi ajendatud ka tänase konverentsi põhiküsimus - kas selline olukord ongi põhiseaduspärane või äkki eksisteerib põhiseaduslik väärtus valimiskorra stabiilsuse näol?» küsis Tallinna linnapea.
Savisaare sõnul peavad kõikide valijate õigused ühtviisi tagatud olema - valimisreeglite puhul peavad valijate huvid olema primaarsed ja parteide huvid sekundaarsed.
London King`s College'i riigiõiguste professor Robert Blackburn kinnitas, et Tallinna elanike häälte erinev kaal olenevalt nende elukohast on vastuolus Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga ning on anomaalne ka Eesti enese õigusruumis.
«Põhimõtted, mida tuleb alati austada, on häälte arvuline võrdsus, häälte kaalu võrdsus ning võimaluste võrdsus. Seal, kus valimispiirkond on jagatud eri valmisringkondadeks, on oluline jagada esinduskogu mandaadid võrdselt valimisringkondade vahel, võttes eelkõige arvesse elanike arvu valimisringkonnas,» ütles Eesti ja Tallinna valimissüsteeme analüüsinud professor.
Samas näitas Blackburn, et Tallinna eri linnaosade valijate hääle kaal erineb praegu neli korda. Selle asemel, et sarnaselt mujal Eestis levinud praktikaga valida linnavolikogu 63 liiget üheselt proportsionaalselt kohaliku rahvastiku poolt antud häältega, on Tallinnas seni rakendatud n-ö kahest valimissüsteemi, nii et vähemalt pool (32) volikogu liikmetest valitakse teistsuguse mandaatide jaotamise süsteemi järgi kui ülejäänud pool (31).
Tallinna senise kaheksa valimispiirkonna elanike arv erines märgatavalt, ulatudes väikseima piirkonna 9050st suurima 88 812ni. «See tähendab, et poliitilised mandaadid jaotuvad valimisringkondade vahel väga ebavõrdselt,» tõdes Blackburn.