Ajareis Läti kitsarööpmelisel raudteel

Kitsarööpmelise raudtee puhul on rongi koostamine lihtne – enne väljumist tuleb lihtsalt vaadata, palju sõitjaid on, ning vastavalt sellele valida veduri külge haagitavate vagunite arv. Foto: Toms Ancītis

Kahe Läti linna elanikel on võimalus hingata mineviku õhku muuseumisse minemata, sest nende igapäevane sõiduvahend ongi juba muuseumieksponaat. Gulbene ja Alūksne vahel jookseb Balti riikide ainus siiani avalikus kasutuses olev kitsarööpmeline raudtee ehk läti keeli bānītis.

Paradoksaalsel kombel on see kiireim ja mugavaim ühistranspordivahend kahe linna vahel – samal ajal kui ühest linnast teise startinud buss alles sõidab, on bānītis oma reisijad juba kohale viinud. Täpselt nii, nagu sada aastat tagasi.

Kell on peaaegu 13. Gulbene raudteeplatvormi asfalt on päikesest kuumenenud. Sellel seisab mitmeid kotte ja nende lähedal hulk inimesi. Kaugusest kostab rongisignaal. Platvormile lähenevast vedurist vaatab välja selle juht Aleksandrs Belajevs: palju reisijaid on? Mitte väga palju. Täna piisab ühest vagunist. Vaguni veduri külge haakimiseks kulub vaid mõni minut ja rong ongi valmis reisijaid peale võtma.