/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/01/21/120798t1hbdac.jpg)
Opositsioonilise Keskerakonna eestvõttel kogunesid esmaspäeva pärastlõunal laiapõhjalise kriisikoalitsiooni ideed arutama kolme partei esindajad, kes peaksid uuesti kohtuma järgmisel nädalal.
Kriisivalitsuse ümarlaud koguneb uuesti järgmisel nädalal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles pärast kohtumist BNS-ile, et ümarlaual osalesid Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja roheliste esindajad, kes leidsid tema sõnul, et ühtsusvalitsuse ettepanekul on jumet. Toobal ütles, et erakondade järgmine kohtumine toimub nädala pärast ning sinna kutsutakse osalema ka ülejäänud parteide esindajaid.
Ümarlauast ei võtnud esmaspäeval osa Isamaa ja Res Publica Liidu, Reformierakonna ning Rahvaliidu poliitikud, kellest viimased loobusid Toobali sõnul osalemast vaid viis minutit enne kokkusaamise algust.
Viimased kolm erakonda peaksid alustama lähiajal läbirääkimisi uue koalitsiooni loomiseks.
SDE peasekretäri Randel Läntsi sõnul on Keskerakonna ettepanek paberil vahva ja üllas idee, kuid praktikasse on seda panna raske. Tema sõnul oldi kohtumisel üsna kaugel nii rahvuslikust ühtsusest kui kiiretest otsustest, mida Eesti nüüd ja praegu vajab.
Siiski lisas ta, et sotsiaaldemokraatidel pole midagi Keskerakonna ettepaneku vastu nädala pärast uuesti kohtuda.
Roheliste eestkõneleja Marek Strandberg märkis, et kui ümarlaud osutub tööjõuliseks, tuleb seal arutada koos asjatundjatega sisulisi majanduse turgutamise kavasid, kuna nendes on tarvis jõuda kiiresti poliitilise konsensuseni.
Kui üksmeel leitakse, võib tema sõnul arutada, kas uue valitsuse juht ja rahandusminister peavad olema poliitiliselt neutraalsed, ning kui ka selles jõuavad kõik erakonnad kokkuleppele, võib uus kriisivalitsus sündida. «Aga tee sinna on päris raske, sama raske, kui on läbimõeldult edasi valitseda vähemusvalitsusena,» lausus ta.
Olenemata sellest, kas majanduse edendamiseks vajalikke otsuseid teeb praegune vähemusvalitsus või keegi muu, pidas Strandberg oluliseks, et kriisiajal kasutataks intelligentse lahenduse leidmiseks ära iga võimalus siiralt teiste erakondadega läbi rääkida.
Keskerakonna juhatus tegi eelmisel esmaspäeval kõigile riigikogus esindatud erakondadele ettepaneku moodustada rahvusliku ühtsuse valitsus, kuhu oleksid kaasatud kõik Eesti poliitilised jõud, et leida lahendus praegusele majanduskriisile ning eeskätt kiirelt kasvavale tööpuudusele.
Ettepaneku kohaselt peaksid uue valitsuse pea- ja rahandusminister olema apoliitilised eksperdid ja tulema väljastpoolt erakondi ning valitsuse mandaat peaks olema seotud selgete tulemusnäitajatega. Nii peaks valitsus nende hinnangul lahkuma, kui majandus on taas pööratud tõusule ning tööpuudus Eestis väheneb.