Kontrollikomisjon tellib parteide valimiskulude kohta monitooringu

Erakondade valimisreklaam Foto: Liis Treimann / Postimees

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon otsustas tellida monitooringu, et kontrollida parteide eelmiste riigikogu valimiste eel tehtud valimisreklaami kulutusi, ajendiks kahtlus, mille kohaselt võis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimiskampaania olla deklareeritust kallim.

Järelevalvekomisjoni esimees Ardo Ojasalu ütles Postimehele, et otsuse ajendiks oli Eesti Ekspressis mai algul ilmunud artikkel sellest, kuidas sotsiaaldemokraadid tegid suure telekampaania teistest parteidest märksa odavamalt.

Samas on parteide valimiskulude monitoorimise vajadus olnud tema sõnul komisjonis jutuks ka varem. «See on olnud komisjonis juba varasemate arutelude teema, et on vajalik, et me suudaksime hinnata tegeliku rahakulutuse vastavust saadud teenuse mahule. Kuna valimiskampaania reklaamid on erakondadelt kõige enam rahalist mahtu nõudev kuluartikkel, siis on selge, et see on keskse tähenduse ja kontrollimise mõttes kõige kõrgema prioriteediga,» lausus ta.

Ojasalu sõnul võtab komisjon konkreetset uurimist esmase metodoloogilise katsejänesena, et korraldada samasuguseid monitooringuid ka tulevaste valimiskampaaniate puhul.

Tema sõnul soovib komisjon monitooringus näha, kui palju reaalset eetriaega on üks või teine erakond suutnud oma kampaaniaraha eest saada. «Kui on olemas selge disproportsioon, näiteks on üks erakond saanud miljon ühikut eetriaega, aga maksnud selle eest tuhat ühikut raha, ja teine erakond on saanud tuhat ühikut, aga maksnud miljon ühikut raha, siis tekib paratamatult küsimus, mille pärast on üks või teine ebavõrdselt koheldud,» rääkis Ojasalu.

Kui kulutused ja saadud reklaamimaht on proportsioonist väljas, on tema sõnul kaks võimalust: kas erakond on teinud kulutusi väljaspool aruandlust ja maksnud kampaania eest tegelikult märksa rohkem, kui kuluaruandes näidatakse, või on mõni meediakanal andnud eriti soodsatel tingimustel võimaluse hankida teenust, mis sel juhul võib olla varjatud annetus.

«On täiesti selge, et kui me leiame mingi erijuhtumi või disproportsiooni, siis igal juhul peame me küsima erakondadelt selgitusi ja alles siis hakkama tegema selle pinnalt järeldusi. Praegu on seda vara öelda, sest meil ei ole ka väga selget ettekujutust, kui suurt andmemahtu me üldse saame ja kuivõrd reaalselt kasutatav see on,» ütles Ojasalu ja lisas, et monitooringufirmadega alustatakse alles kõnelusi.

Järelevalvekomisjon arutas täna ka erakonnaseaduse muutmise ettepanekuid, mis puudutavad kampaaniakulusid ja erakondade rahastamise kontrolli.

Riigikogu pressitalituse teatel leiti, et erakondade majandustegevust tuleks käsitleda ühtse tervikuna, eristamata sellest valimiskampaaniaks tehtud kulusid ja nende tegemise perioodi, kuna neid on võimatu käsitleda lahus muust poliitilisest tegevusest. Ka soovib komisjon täpsustada kulutuste kontrollimise metoodikat ja jaotumise põhimõtteid.

Lisaks soovib komisjon Reformierakonnalt teada, millise järelduse on partei teinud komisjoni soovitusest kanda riigieelarvesse mitu teadmata päritolu annetust.

Nimelt asus komisjon mullu detsembris seisukohale, et lisaks Silver Meikari kaudu saadud anonüümsetele annetustele võiks Reformierakond riigieelarvesse kanda veel 4442 eurot, mille vahendamist on viis inimest kriminaalmenetluse käigus tunnistanud. Meikari kaudu saadud 115 000 krooni ehk 7350 eurot kandis Reformierakond riigieelarvesse juba sügisel.