/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/11/25/272495t1h2c35.jpg)
Eesti uus suur ülesanne võiks olla konverteerida siin loodud eeskujulik arengukeskkond tegelikuks heaoluks, näiteks terviseks ja sallivuseks, ütles Inimarengu Aruande koostaja Mati Heidmetsa aastaraamatu esitlusüritusel.
Heidmets: Eesti arenguedu tuleb konverteerida terviseks ja sallivuseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me oleme olnud suhteliselt tublid arengukeskkonna tekitamisel, mis paljude teise Euroopa Liidu riikidega võrreldes ei ole ju kehv, aga meil oi ole õnnestunud konverteerida seda arengut toetavat keskkonda tegelikuks heaoluks,» kõneles Heidmets. «Me võiksime näha siit oma järgmise arenguperioodi ülesannet või väljakutset.»
«See, mille eest me saame väljastvaatajatelt kiita, võiks jõuda muutusteni, mida ka iga Eesti inimene tunneb ja mille loomisel ta ka tegelikult osaleb,» sõnas Heidmets.
Ta viitas siinkohal probleemidele, mida peegeldavad statistilised näitajad on Eestis euroliidu keskmisest kehvemad: oodatav eluiga, tervelt elatud aastad, töö tootlikkus, rikkus ja palgatase, eluga rahulolu, sallivus ning sooline tasakaal.
Heidmets märkis ka, et üldiselt on Eesti siiski hästi hakkama saanud – eriti, mida kaugemalt nii geograafiliselt kui ajaliselt vaadata. Näiteks ütles ta, et ei õnnestunud leida ühtegi riiki, mis oleks olnud taasiseseisvumise algusaegu Eestist inimarengult tagapool ning on vahepeal meist mööda liikunud.
«Võiks teha järelduse, et segases maailmas ja hästi üldises vaates on Eesti teinud peaaegu maksimaalse tulemuse.»