Ilves: Eesti probleem number üks on tervis

President Toomas Hendrik Ilves. Foto: Marina Puškar

President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul on Eesti jaoks probleem number üks Eesti elanike halb tervis, veel tundis ta muret korruptsiooni ja eestlaste madala sallivuse üle.

Ilves märkis värske inimarengu aruande tutvustamisel peetud kõnes, et see teos annab meie puudujääkidele nimed ja ka teekaardi, kuidas edasi.

Ilvese hinnangul on Eesti jaoks probleem number üks Eesti elanike halb tervis. «See on tarbitud või ostetud alkoholikogused, laste kasvav ülekaalulisus, täiskasvanutest rääkimata, purjuspäi autojuhtimine,» loetles president. «Riigil on siin väga raske üksikisikute käitumist mõjutada, siin ongi üksikisiku käitumine määrav tegur,» leidis ta. Ka absoluutselt kuiva seaduse kehtestamine ei tööta, leidis president, tuues näite Soome ajaloost või ka Eesti kogemusest Mihhail Sergejevitši [Gorbtšovi] ajast.

Ilvesele tegi muret see, et Eesti näitajad sallivuse osas mitte ei parane, vaid on teistest hoopis enam maha jäänud. «Erinevalt Põhjamaadest on meil väga madal sallivuse tase,» ütles Ilves ja tõi esile, et meil ei ole siiani partnerlusseadust. «Pigem näeme vabakonna tegevusena sallimatust propageerivaid postitusi – see tekitab piinlikkust. Selline jõuline kampaania vahet tegemise jätkamise nimel - ma ei usu, et see kuulub 21. sajandisse, isegi 20. sajandi teise poolde mitte.»

Ilves imestas, et me oleme endiselt tõrksad aitamast pagulasi, kuigi me ajaloost peaksime veel täpselt isikliku kogemuse alusel teadma selle tähtsust. «Meil on raskusi olla kõrvuti meist erinevate inimestega,» imestas president.

Eesti on enamikus eluvaldkondades – sealhulgas demokraatia, vabadus, riigi areng, usaldus institutsioonide vastu, innovatsioon ja korruptsioon – kogu Euroopa Liidu kontekstis keskmisel või keskmisest paremal tasemel, tõdes riigipea, viidates raportis olnud kokkuvõtvale tabelile.

President Ilvese sõnul on just need sellised asjad, mis paljuski sõltuvad inimestest enestest, mitte riigist. «Suhtumist teistesse inimestesse ning hoolitsust oma tervise ja turvalisuse eest saab igaüks ise parandada. Igal inimesel on võimalik endal panustada selleks, et meie seni alla Euroopa keskmise olevad näitajad paraneks.»

Samuti juhtis president Ilves tähelepanu raportist paljastuvatele huvitavatele vastuoludele. Meie ülikoolide õppurite seas on naiste ülekaal suurim Euroopas, samas on suurim sooline palgalõhe. Meeste madal haridustase ja naiste madalad palgad soosivad noorte naiste väljarändu. «Me peaksime kasutama oma inimressurssi paremini,“ tõdes president Ilves. „Meie inimestest igaüks on võimalus, kasutagem seda.»

Teine vastuolu on see, et meie rahulolu olevaga on suhteliselt madal, kuid usk tulevikku on Euroopa keskmisest kõrgem. «Usu ja tahtmise kõrval vajame ka tarku ja kaugele vaatavaid poliitilisi otsuseid,» ütles president. «Peame mõtlema, mida riik saaks teha, et muuta inimeste käitumist nii, et me saaksime tulevikus olla uhked ka nende näitajate üle, mis olenevad inimeste endi otsustest.»