:format(webp)/nginx/o/2012/09/03/1298774t1h05c3.jpg)
Täna kooskõlastusele saadetud uus väärteomenetluse seadustik toob kaasa mitu olulist muudatust. Näiteks kaob senine suuline hoiatamine, mida tuli tegelikult kirjalikult vormistada, ning pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku maksmise tähtaega kuni 90 päevale.
Senine suuline hoiatamine kaob
«Suuline hoiatamine praegusel kujul kaob ära,» kinnitas justiitsminister Hanno Pevkur, selgitades, et praegune suuline hoiatamine eeldab selle kirjalikku fikseerimist. Nimelt antakse edaspidi vähetähtsa väärteo puhul menetlejale õigus kaaluda menetluse alustamata jätmist ja piirduda isiku suulise hoiatamisega. Vahe on selles, et edaspidi suulised hoiatused enam kuskile kirja ei lähe.
«Menetlejal on õigus otsustada, kas tegemist on tähtsa või vähetähtsa väärteoga,» rääkis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja -menetluse talituse juhataja Kati Maitse-Pärkna. «Väärtegu ei ole vähetähtis, kui sellega on tekitatud kahju või menetlus alustatakse kodaniku teate alusel, milles on viidatud tekitatud kahjule.»
Maitse-Pärkna sõnul on muudatuse eesmärk ennetada ja korrale kutsuda ilma karistuseta. Nii jääks ressurss raskemate ja olulisemate väärtegude kvaliteetsele menetlemisele.
«Meil ei pea olema sunni- ja karistusühiskond, vaid kui on võimalik inimese tähelepanu juhtida sellele, et ta käitus valesti, siis seda tehakse,» ütles Pevkur.
Väärteomenetluse lõpetamine
Väärteomenetluse lõpetamise aluseid korrigeeritakse. Näiteks võib otstarbekuse kaalutlusel lõpetada väärteo menetlemise, kui selle toimepanija süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi või kui menetlusalune on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud.
«Uue alusena tuuakse juurde see, kui menetlusalune isik on võtnud endale kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis,» lisas Maitse-Pärkna. «Sihtrühmaks on sõltuvushäirete tõttu väärtegude toimepanijad.»
Juurde tuleb ka võimalus menetlust uuendada. Kui näiteks isik jätab sotsiaalprogrammi pooleli, siis on võimalus menetlust uuesti alustada.
Teade alaealise väärteost saadetakse lastekaitsetöötajale
Noorema kui 14-aastase alaealise õigusvastasest teost saadetakse teade elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituse lastekaitseametnikule. Maitse-Pärkna sõnul lähevad sellised materjalid praegu alati otustamisele alaealiste komisjonile.
«Eesmärgiks on varasem sekkumine ja märkamine selleks, et suunata alaealine õiguskuulekale teele, kaasates vajadusel lapse pere ja vanemad,» rääkis ta.
Hoiatamismenetlusest loobutakse
«Väärteomenetluses on praegu sellised liigid nagu hoiatamismenetlus, kirjalik hoiatamismenetlus, kiirmenetlus ja üldmenetlus,» selgitas Maitse-Pärkna praegust seadust. «Hoiatamismenetluse ja kirjaliku hoiatamismenetluse tagajärjel määratud trahv ei ole olemuselt karistus, vaid tegemist on isiku tähelepanu pööramisega tema rikkumisele.»
Maitse-Pärkna sõnul hoiatamismenetlusest loobutakse. Selle alternatiiviks on eespool mainitud suuline hoiatamine. Kirjalik hoiatamismenetlus jääb siiski alles. See on tavaliselt kohaldatav kiiruseületamisel või valesti parkimisel.
Võimalus kohaldada kiirmenetlust raskemate rikkumiste puhul
«Kehtiva seaduse alusel on võimalik kiirmenetlust kohaldada siis, kui karistuseks määratakse füüsilistele isikutele kuni 100 trahviühikut ja juriidilistele isikutele kuni 1300 eurot,» lausus Maitse-Pärkna.
Uue seaduse järgi oleks piiriks vastavalt 200 ühikut ja 13 000 eurot. Kiirmenetlust ei oleks aga võimalik kohaldada väärteoasjades, mille eest on vaja isikut karistada arestiga või kohaldada lisakaristust – näiteks juhtimisõiguse äravõtmist.
Kiirmenetlust saab kohaldada alaealistele
Tekib võimalus kohaldada kiirmenetlust ka alaealiste suhtes ning tuuakse sisse alaealise seadusliku esindaja võimalus osaleda menetluses. Eesmärk on alaealiste puhul anda võimalus kohaldada väärteomenetlust kiiremini, mil asjaolud on selged. Näiteks saab kiirmenetlusega karistada suitsetamise eest.
Vara arestimise võimalus konfiskeerimise tagamiseks
Antakse väärteomenetluses kohtu loal vara arestimise võimalus konfiskeerimise tagamiseks. Näiteks liiklusnõuete järjepideva rikkuja mõjutamiseks ja seaduskuulekuse tõstmiseks on tõhusaim vahend väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine.
Rahatrahvi ei pea enam 15 päeva jooksul maksma
«Kui praegune seadus kohustab sõltumata trahvi suurusest tasuma selle 15 päeva jooksul, siis eelnõuga antakse võimalus tasuda rahatrahv paindlikult,» rääkis Maitse-Pärkna.
Rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaeg hakkab sõltuma rahatrahvi suurusest:
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep täiendas, et endiselt jääb kehtima olukord, kus isik saab rahatrahvi osade kaupa tasuda ja selle saab kohtuväline menteleja paika panna.
«Aga juhul, kui kohtuväline menetleja sellele tähelepanu ei juhi, isik kah seda ei märka, siis on vähemalt seaduses pandud paika mingid piirid, kus vabatahtliku tasumise ajal on võimalik summat ilma täiendavate lisakuludeta tasuda,» lausus Hillep.
Kohtumenetluse kiirendamine ja tõhustamine
Üldmenetlus muutub kiiremaks, kuna tekib võimalus kalduda kõrvale üldistest menetlustähtaegadest, st otsus võidakse teha kiiremini kui 30 päeva möödudes protokolli kätteandmisest. Soovi korral teavitatakse menetlusalust isikut valminud lahendist telefoni, e-posti või koduse aadressi kaudu.
Probleem oli selles, et täna saavad inimesed sageli enda suhtes tehtud otsustest teada alles siis, kui nendega võtab ühendust kohtutäitur, st lahendi tegemisest on möödunud nii palju aega, et otsus on edastatud kohtutäiturile. Eelduslikult tekib vähem olukordi, mil isik väärteootsusega tutvuma ei tulegi ega saa seetõttu määratud trahvi tähtaegselt tasuda.
Menetluse kiirendamiseks antakse menetlejale võimalus anda isikule kohe kohtukutse, kui on teada istungi aeg.
Lisaks kaotatakse kiirema kohtumenetluse eesmärgil nõupidamistoa kohustus. Kohtule antakse võimalus kuulutada otsus suuliselt ja öelda, millisel ajal saab kohtukantseleist kätte kirjaliku otsuse.
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)