/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
/nginx/o/2010/09/01/425324t1h8cf0.jpg)
Riigikogu kultuurikomisjon alustas neljapäeval põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõule laekunud ligi 200 muudatusettepaneku läbivaatamisega, eelnõu loodab komisjon valmis saada jaanipäevaks.
Komisjon loodab uue kooliseaduse eelnõu valmis saada jaanipäevaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjoni esimees Urmas Klaas ütles Postimehele, et komisjon on alates septembrist põhjalikult töötanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõuga. On toimunud kümneid kohtumisi ja arutelusid koos erinevate huvirühmade esindajatega: õpetajate, koolijuhtide, õpilaste, lastevanemate, erinevate spetsialistide esindusorganisatsioonide, ülikoolide esinduste, pedagoogikateadlaste, linnade liidu, maaomavalitsuste liidu, haridus- ja teadusministeeriumiga.
Eelmisel nädalal lõpetas komisjon seaduseelnõu teemaplokkide käsitluse ning alustas neljapäeval ligi 200 muudatusettepaneku läbivaatamisega.
«Muudatusettepanekuid tuleb aga veel, sest eelnõu senise menetluse käigus on selgunud, et mõningaid sätteid tahab täiendada ka haridus- ja teadusministeerium – näiteks gümnaasiumi lõpetamise kord ning riigieksamite korralduse muutmine. Ministeeriumi ja komisjoni koostöös töötame uue korralduse ja selle sätte sõnastamisega,» ütles Klaas.
Ta lisas, et kindlasti vajavad täiendamist kaks paljuräägitud teemat – tugispetsialistide, nagu logopeed, psühholoog ja sotsiaalpedagoog, teenuse korraldus, et see oleks vajadusel alati kättesaadav ning rahastamise vastutus omavalitsuste ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös paigas.
«Kuigi me töötame praegu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõuga ja ministeerium on eelnõust tagasi võtnud koolieelseid lasteasutusi puudutavad sätted, tahan rõhutada, et tugispetsialistide tööd tuleb näha tervikuna juba alates lasteaiast kuni üldhariduskooli või kutsekoolini välja. See töö peab olema süsteemne ning rahastamise vastutus paigas. Seda mõistab ka haridus-ja teadusministeerium ning tegeleb praegu vastava korralduse läbi mõtlemisega ning sätete sõnastusega.»
Samuti vajavad täiendamist koolide rahastamist puudutavad sätted, märkis ta. «Kogu rahastamismudelit ei ole võimalik seadusse sisse kirjutada, kuid toonitan, et seaduse sõnastus peab olema selline, et koolipidajatel ning koolidel oleks teada rahastamise tingimused ja need ei tohi igal aastal muutuda. Rahastamismudel peab toetama kodulähedast põhikooli ning kvaliteetset valikuterohket akadeemilist gümnaasiumiharidust, samuti kohtlema võrdselt koole, sõltumata sellest, kes on koolipidaja.»
Klaasi sõnul ollakse komisjonis üldiselt seisukohal, et ministeeriumi poolt algatatud akadeemiliste riigigümnaasiumite loomine maakondades on õige ja kiiduväärt samm. Nende kõrval peab Klaasi sõnul olema võimalik ka täistsüklikoolide pidamine.
«Loomulikult on palju vaidlusi olnud õpetajate töökorralduse, töö tasustamise ning töökoormuse üle.»
Ta lisas, et mõned komisjonis arutelu all olevad teemad ei ole seaduse reguleerida. «Omaette teemaks on riiklik õppekava, mis paraku on dramaatiliselt ülekoormatud ning lähtub võimatust missioonist kogu maailmatarkus lastele koolis ära õpetada – see aga ei ole võimalik.»