/nginx/o/2013/05/07/1735706t1hf73b.jpg)
ESTCube-1 meeskonna hinnangul on Eesti esimese satelliidi esimesed seitse päeva kosmoses möödunud oodatust edukamalt.
ESTCube-1 esimene nädal kosmoses oli oodatust edukam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti esimese satelliidi missioon on alanud oodatust edukamalt, sest kõik testitud süsteemid töötavad suurepäraselt ning vastavad juhtimiskeskusest saadud käskudele. Loodud on stabiilne kahepoolne side,» ütles ESTCube-1 meeskonna liige, TÜ doktorant Mihkel Pajusalu.
«Lisaks jätkab satelliit morse koodis raadiomajaka signaali edastamist. Praeguseks on majakat vastu võetud ning Tartusse edastatud raadioamatöörid kõigilt mandritelt peale Antarktika,» lisas Pajusalu.
Satelliidiga on alustatud kahepoolset sidet ning ESTCube-1 allub tõrgeteta korraldustele. Edukalt on viidud läbi satelliidi pardal oleva tarkvara uuendamine. Raadioamatöörid kõigilt mandritelt edastavad ESTCube-1 juhtimiskeskusesse vastuvõetud raadiomajaka signaale.
Eesti esimene satelliit on saanud Põhja-Ameerika õhukaitse juhtimiskeskuse NORAD poolt jälgitavate kosmoselaevade registris ametlikuks tähiseks 2013-021C.
«Tuntuim institutsioon, mis jälgib kosmoses liikuvaid objekte, Põhja-Ameerika õhukaitse juhtimiskeskus NORAD alustas kohe ESTCube-1 jälgimist radari abil ning alates 8. maist publitseerib oma andmebaasis pidevalt ESTCube-1 orbiidi tegelikke parameetreid. Satelliidi ametlikuks tähiseks sai 2013-021C. Nende andmete alusel teame Eesti satelliidi täpset asukohta,» kirjeldas ESTCube-1 maajaama juht, TÜ doktorant Tõnis Eenmäe satelliidi trajektoori jälgimist.
98 minutiga ümber Maa
«ESTCube-1 liigub polaarorbiidil kiirusega 7,5 km/s ehk 27 095 km/h, seega on tõenäoliselt tegemist läbi aegade kõige kiirema Eestis ehitatud liiklusvahendiga,» ütles projekti juhendaja Mart Noorma. «Satelliidi keskmine kõrgus maapinnast on 666 km. Üheks tiiruks ümber Maa kulub 98 minutit. Praeguseks on satelliit teinud 88 tiiru ümber Maa, veidi alla 15 tiiru ööpäevas. Oma prognoositava eluea lõpuks, aastaks 2036 läbib satelliit eeldatavasti ligi 5,5 miljardit kilomeetrit,» kirjeldas Noorma kosmoselaeva lendu.
ESTCube-1 põhiline sidekanal lülitus sisse 48 tundi peale kanderaketi starti. See võimaldab kosmosest andmeid alla laadida kiirusel 9600 bps. Praeguseks on vastuvõetud ligi 4000 sidepaketti.
9. mai hommikul kell 10.00 saadeti esimene käsklus satelliidile, ning alates sellest toimib edukalt kahepoolne side. Satelliit raporteeris elektrisüsteemi, pardaarvuti, sidesüsteemi ja juhtimissüsteemi korrasolekust. Satelliidi kaamera on teinud esimese testfoto. Testitud on satelliidi tarkvara uuendamine raadio teel, elektrialamsüsteemi tarkvara on edukalt asendatud uue versiooniga.