Harju maakohus hakkas uuesti vaagima Alar Oppari süüasja

Alar Oppar (vasakul) ja taanlane Thorben Gronkjaer Nielsen kohtusaalis. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Harju maakohus hakkas esmaspäeval uuesti arutama korruptsioonikuritegudes süüdistatavate põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi eksnõuniku Alar Oppari ja Taani kalaärimehe Thorben Gronkjaer Nielseni süüasja.

Nagu senise protsessi vältel ei tunnistanud ka esmaspäeval kumbki süüalustest end süüdi. «Kohus uuris kirjalikke tõendeid ning jätkab protsessiga 20. mail, kui on kavas tunnistajate kuulamine,» ütles Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Ots BNSile.

Riigikohus tühistas märtsi keskel Oppari ja Nielseni õigeksmõistmise korruptsioonikuritegudes ning saatis süüasja tagasi esimese astme kohtusse uueks arutamiseks.

Riigikohtu väitel on alama astme kohtud õigesti märkinud, et kaitseõiguse tagamiseks peab süüdistus olema konkreetne, samuti on õige, et aususe kohustuse rikkumisele suunatud kuritegude puhul eeldab süüdistuse konkreetsus muuhulgas ka nende kuritegude objektiivsetes koosseisudes silmaspeetava vara või muu soodustuse äranäitamist. Samas ei nõustu kolleegium õigeksmõistmise põhilise argumendiga, mille kohaselt seisneb süüdistuse ebakonkreetsus selle täpsustamata jätmises, millised konkreetsed varad või muud soodustused täitsid mõjuvõimuga kauplemise ning millised pistise andmise ja võtmise koosseisu. «Tuleb nõustuda kassaatoriga, et süüdistus ei saa olla selles kajastatavast ehk vastavast kuriteotunnustega teost konkreetsem,» märkis riigikohus.

Olukorras, kus süüdistatavad ise on vara või muu soodustuse andmise eest toimepandava teo jätnud määratlemata, ei saa riigikohtu hinnangul seda määratleda ka riiklik süüdistaja. «Eelmärgitut toetab ka kohtupraktikas väljendatud arusaam, et täpse altkäemaksu summa suuruse tuvastamine pole objektiivsete tunnuste realiseerimise seisukohalt nõutav,» lisas riigikohus.

Maa- ja ringkonnakohtu otsustes põhjenduste puudumine selle kohta, miks ja kuidas rikub kaitseõigust süüdistuses selle täpsustamata jätmine, millised varad või muud soodustused täitsid mõjuvõimuga kauplemise ning millised pistise andmise ja võtmise koosseisu, on riigikohtu hinnangul käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Seetõttu tühistaski riigikohus kohtualuste õigeksmõistmise maa- ja ringkonnakohtus ning saatis kaasuse Harju maakohtusse uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis arutas Oppari ja Taani kalaärimehe Thorben Gronkjaer Nielseni kaasust riigiprokurör Laura Vaigu kassatsioonkaebuse alusel.

Tallinna ringkonnakohus jättis 2. aprillil avaldatud lahendiga muutmata Harju maakohtu varasema otsuse, millega esimese astme kohus mõistis põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi eksnõuniku Alar Oppari õigeks mõjuvõimuga kauplemises.

Oppari ja temaga koos kohtu all oleva Taani kalaärimehe Thorben Gronkjaer Nielseni kaasuses esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused nii kaitsjad kui ka riigiprokurör. Kui riigiprokurör Triin Bergmann taotles maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist ja kohtualuste süüdimõistmist, siis Oppari kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv taotles õigusabikulude hüvitamise osas maakohtu otsuse muutmist.

«Maakohus lahendades küll sisuliselt asja õigesti, mõistes kaitsealuse esitatud süüdistustes õigeks, kuid jättis motiveerimatult märkimisväärse osa õigusabikuludest riigilt välja mõistmata. Sisulist otsust ma seega ei vaidlustanud ja vaidlesin prokuröri apellatsioonkaebusele täielikult vastu. Maakohus on õigeksmõistvat otsust põhjalikult ja igakülgselt motiveerinud ja kaitsja arvates puudub selle tühistamiseks alus,» märkis Pilv.

Ringkonnakohus leidis siiski, et maakohtu otsus on täies ulatuses pädev ning selle muutmiseks puudub alus.

Maakohus mõistis Oppari ja Nielseni süü tõendamatuse tõttu õigeks tunamullu septembri lõpus. Maakohtu hinnangul ei selgu süüdistusest, millise vara või millise varalise soodustuse sai Oppar pistisena ja millise tasuna mõjuvõimuga kauplemise eest. Ka prokurör asus kohtuvaidlustes seisukohale, et ei ole võimalik tuvastada, millise vara või millise varalise soodustuse sai Opparpistisena ja millise mõjuvõimuga kauplemise eest.

Kohus leidis, et süüdistatavate Oppar ja Nielsen kaitseõiguse tagamiseks on süüdistuses oluline eristada, milline vara või varaline soodustus on käsitletav pistisena ja milline tasuna mõjuvõimuga kauplemise eest. «Prokuratuuri suutmatus määratleda, kas vara või varaline soodustus on käsitletav pistisena või tasuna mõjuvõimuga kauplemise eest, on vastuolus süüdistuse selguse ja mõistetavuse printsiibiga ning ei võimalda süüdistatavatel ja nende kaitsjatel ebakonkreetse süüdistuse tõttu realiseerida täies mahus nende kaitseõigust,» märkis kohus.

Kohtu kinnitusel leidis tõendamist, et Oppar laenas Nielsenilt 400 000 krooni, kuid samas nähtub ka, et Oppar ja Nielsen ei varjanud laenutehingut ning Oppar tasus laenu eest 20 000 krooni intressi. «Seega on ümberlükatud süüdistuses toodud väide, et Opparsai Nielsenilt 2008. aasta 8. veebruaril intressivaba laenu sularahas 400 000 krooni. Tasudes ligi kolme kuulise laenu eest intressina 20 000 krooni, teeb see aasta laenuintressiks 20 protsenti ja sellise aastaintressi puhul ei ole võimalik rääkida soodustingimustel laenu saamisest. Seega ei ole 400 000-kroonise laenu näol Oppar saanud Nielsenilt ega Nielsen andnud Opparile vara ega varalist soodustust,» leidis kohus.

Muuhulgas tõi kohus välja, et Nielseni telefonikõnest nähtub, et Nielsen andis Opparile laenu teda õieti tundmata, kuna Oppar oli rahahädas. «Nielseni jutust selgub, et ta ei andnud Opparile raha mitte sellepärast, et ta oli ministeeriumi ametnik, vaid sellepärast, et ta oli rahahädas. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid Nielseni selle kohased ütlused ümber,» märkis kohus.

Maakohus tõdes, et Oppari kontrolli all olnud OÜ Visand arvelduskontole laekus Nielseni firmalt Fjord Fresh Holding 531 000 krooni, kuid kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber Nielseni ja Oppari ütlused selle kohta, et see raha oli kolme kuu töötasu ettemaks Opparile.

«Ühegi tunnistaja ütlused ei kinnita süüdistuses toodud väidet, et 2007. aasta septembrist kuni järgmise aasta 14. aprillini pöördus Thorben Gronkjaer Nielsen korduvalt põllumajandusministri nõuniku Alar Oppari poole, et Oppar tagaks OÜ-le FjordFresh Holding põllumajandusministeeriumi ja selle haldusala asutuste poolt parimad tingimused Audru valda rajatava kalakasvatuse projekti rahastamiseks erinevatest investeerimismeetmetest, sealhulgas Euroopa kalandusfondist ning riigigarantiiga laenude abil,» märkis kohus.

Tunamullu augusti keskel nõudis prokurör Opparile tingimisi vangistust. Riigiprokurör Triin Bergmanni hinnangul oli Oppari süü tõendatud ning kohus pidanuks talle määrama kuuekuulise tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Oppari allutamist kriminaalhoolduse kontrollnõuetele prokurör siiski ei taotlenud. Nielsenile nõudis prokurör kolmekuulist tingimisi vangistust samuti kolmeaastase katseajaga.

Kohtualuste kaitsjad taotlesid oma kliendite õigeksmõistmist.

2010. aasta novembri keskel alanud protsessil kohtualused end süüdi ei tunnistanud.

Oppar kinnitas pärast süüdistuse avaldamist, et ei ole süüdi mõjuvõimuga kauplemises, temaga koos kohtu all olevalt Taani kalaärimehelt Thorben Gronkjaer Nielsenilt ning ärimehe firmalt FjordFresh Holding pistise võtmises, nagu on kirjas süüdistuses. Nielsen ja juriidilise isikuna koht alla antud FjordFresh Holding kinnitasid, et ei tunnista end süüdi Opparile pistise andmises.

Kaitsepolitsei uurimisandmetel sai põllumajandusministri nõunikuna töötanud Oppar FjordFresh Holdingu juhatuse liikmelt Nielsenilt vara ja muud soodustust. Vastutasuks lubas Oppar kapo väitel, et kasutab ebaseaduslikult oma tegelikku ja eeldatavat mõju seadmaks asju nii, et põllumajandusministeeriumi ametnikud tegutseksid taanlase ja tema firma huvides.

Oppar tegutses uurimisandmetel Nielseni kasuks ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu liikmena, kusjuures tema pädevuses oli osaleda sihtasutuse tegevuse kavandamisel ja kinnitamisel, sealhulgas tagatiste abikava kinnitamisel, rahastamistaotluste läbivaatamisel ja rahuldamisel.

Oppar sai Nielsenilt taas vara ja varalisi soodustusi vastutasuna selle eest, et ta initsieeris, propageeris ja toetas MESis riigi garantiiga laenude andmist, samuti riigi poolt garanteeritavate laenusummade suurendamist ning pidi osalema Nielseniga seotud ettevõtete rahastamistaotluste, sealhulgas laenu-ja garantiitaotluste läbivaatamisel ja otsustamisel, seisab süüdistuses.

Uurimisandmetel sai Oppari ebaseadusliku soodustusena 400 000 krooni intressivaba laenu, samuti 531 000 krooni nõustamisteenuste ettemaksuna ja töökoha ning osaluse FjordFresh Holdingus, seisab süüdistuses.

Kirjeldatud episoodid leidsid aset 2007. aasta sügisest 2008. aasta kevadeni.