Vahel on kurbus liiga suur

Ethel Toomingas annab emadele nõu lastehaigla vastsündinute osakonnas. Foto: Margus Ansu

Liisi sündis sel kevadel raske haigusega. Ta ema Katrin ei soovi rääkida oma lapse haigusest, küll on ta nõus kõnelema sellest, kuidas kogemusnõustamine teda aitas. Pere privaatsuse huvides on ema ja lapse nimi muudetud.

«Kogemusnõustaja leiab su jaoks tõesti aega. Selles mõttes erineb temaga vestlus arsti ja õega aetud jutust palju,» alustab Katrin ja jätkab: «Kogemusnõustaja tuleb ja kuulab ära su mure ning suudab seletamatul kombel süstida usku, et kõik saab lõpuks korda.»

Niisugust inimest on vaja eelkõige sellepärast, et haige lapse vanemad ei pruugi oma emotsioonidega kohe toime tulla. Vahel ei saa ema ja isa omavahel rääkidagi, sest kurbus on nii suur. Ka ei taheta teineteist koormata. Ja on nii hea, kui siis ilmub välja keegi, põhimõtteliselt võõras inimene, kel ei ole sugugi kiire ja kes tõesti kuulab.