Taksojuhtide liit: tahame õigust pagasi eest tasu küsida

Taksojuhtide Liidu esimees Lembit Poolak. Foto: Tairo Lutter

Pagasi eest tohib hakata lisatasu küsima, taksomeetri võib käima panna juba enne kliendini jõudmist ja omavalitsus ei tohi taksohindadele ülempiiri kehtestada – need on osa ettepanekuid, mille seadustamist tahab MTÜ Eesti Taksojuhtide Liit. 

Ettepanekud tehti Ühistranspordiseaduse eelnõusse 404SE, mida praegu menetleb riigikogu majanduskomisjon eesotsas esimehe Kaja Kallasega. Lühidalt võib taksojuhtide soovid kokku võtta nii: omavalitsuselt tahetakse mõnusamaid töötingimusi, endale aga vaba otsustusõigust hindu kehtestada.  

Pagasivedu tasuliseks

Liit oli küll nõus eelnõu praeguse sättega, mis lubab KOV volikogul kehtestada oma territooriumi taksode hinnakirjadele ühtse vormi, kuid tahab, et taksojuhtidele jääks õigus ise soodushindu pakkuda ja vajadusel hinnakirjale uusi ridu juurde kirjutada.

Liidu meelest peaks seaduses lahti kirjutama hinnakirja minimaalse loetelu, kuid kõigi muude teenuste kõrval peab loetellu kuuluma ka pagasiveotasu, mille nõudmise õigust liit taksojuhtidele soovib.

Selle põhjendus on ebavõrdne kohtlemine. Näiteks on Tallinn kehtestanud taksodele pagasiruumi kohustusliku suuruse 400 liitrit, mis eeldab taksoettevõtjatelt suuremaid ja kallimaid sõidukeid. Lisaks kulutab pagas masinat.

«Pagasivedu toob kaasa suurema kütusekulu ja pagasi transpordil pagasiruumi kahjustusi. Vedaja kulude kompenseerimiseks on vajalik, et pagasivedu oleks tasuline nii nagu see on Soomes ja mujal maailmas,» seisab liidu põhjenduses. «Leiame, et pagasiveo tasuliseks muutmine ja soodushindade kehtestamise võimaluse lisamine hinnakirja loetelusse on igati põhjendatud ja vastab nii tarbija kui ka vedajate ootustele.»

Taksot pole veel kohal, aga raha jookseb

Lisaks tahab liit taksojuhtidele võimalust lülitada väljapoole teeninduspiirkonda tellimusele sõites taksomeeter sisse juba teeninduspiirkonna piiri ületamisel ehk teisisõnu enne kliendini jõudmist. Selle eesmärk on tagada taksojuhtidele piisav materiaalne hüvitis, kuna pärast kliendi teenindamist on neil seadusega kohustus oma teeninduspiirkonda naasta ja see sõit kasvatab kulusid. Taksojuhtide Liidu juht Lembit Poolak selgitas, et see säte aitaks lahendada asulate lähivaldades elavate inimeste probleemi, et taksod ei taha nende juurde sõita. Taksomeetri sisse lülitamine oleks võimalus, aga ei tähenda, et taksojuhid peavad seda tegema.

Samuti tahab liit pikendada taksode kallima ehk öötariifi kasutusaega sarnaselt Soomega 10-le tunnile ööpäevas põhjendusel, et kõrgem tariif tõstaks vedajate motivatsiooni varastel hommikutundidel rohkem taksosid töös hoida.

Liit soovib, et uude seadusse jääks alles säte, et taksoarve maksmata jätnud inimestele saab määrata 50 trahviühiku suuruse trahvi. Ministeerium on selle võimaluse uue seaduseelnõuga ära kaotanud, kuid Poolaku sõnul tähendaks see seda, et seaduse jõustumisel jäävadki taksojuhtidel sõidutasud saamata. Nimelt möönab sellistel juhtudel välja kutsutud politseipatrull pahatihti, et tal pole väidetava rikkuja kinnivõtmiseks alust.

Unustage taksotariifide ülemmäärad

Praegu lubaks eelnõu omavalitsuse volikogul kehtestada määrusega tariifide alam- ja ülemmäärad, kui võetakse arvesse taksoettevõtja võimalust teenida mõistlikku kasumit. Liit soovib selle sätte eelnõust välja visata, kuna see piirab nende väitel ettevõtlusvabadust.

«Sätte näol on tegu olulise põhiseadusliku riive ja ettevõtlusvabaduse piiranguga, mis takistab ja kahjustab oluliselt vedajate (taksojuhtide) vaba konkurentsi ja ettevõtlusvabadust,» põhjendab liit.

Liit väidab, et ministeerium tahab piirhinnad kehtestada Soome eeskujul, kuid ei võta arvesse, et Soomes on kehtestatud taksolitsentside piirarv sõltuvalt asumi rahvaarvust ja sellele lisaks doteerib riik seal taksovedu. Liiatigi ei usu taksojuhid, et omavalitsustes oleks õiglaste piirhindade kehtestamiseks kompetentseid inimesi või et omavalitsused piirhindade kehtestamisel ka taksofirmad laua taha kutsuks.

Omavalitsus hoidku korda

Eelnõus on praegu punkt, mis kohustab terminalide, bussijaamade, peatuste ja seisuplatside valdajaid tagama seal liinivedajatele võrdsed tegutsemistingimused. Liidu meelest tuleks sätte sõnastusse lisada ka taksod ja peatustes või selle lähedal olevad taksopeatused, kuna kõigi nende taristute kasutajad võivad vajada ka taksoteenust. 

Eelnõu ühe paragrahvi järgi peab omavalitsus järelevalvet selle üle, et seal teenindavad taksoettevõtted, taksojuhid ja sõidukid omaksid kõiki vajalikke lubasid. Taksojuhtide soov on lisada omavalitsusele ka kohustus kontrollida oma taksopeatustes, et peatust kasutaksid ainult taksod. Muud seal asuvad või parkivad sõidukid tuleks omavalitsusel teisaldada ja seeläbi oleks tagatud taksojuhtide võrdne kohtlemine.

MTÜd ei tohi taksoveolubasid jagada

Eelnõu koostajad panevad ette, et valla-  või linnavalitsus võib oma kohustustekoormat vähendada, volitades mittetulundusühingut andma välja taksoveoluba ja muid vajalikke dokumente, ent taksojuhid seda ei soovi.

«Neid nõudeid täites pääsetakse ligi lubade taotlejate kõigile isikuandmetele. Vedajad ega ka taksojuhid ei soovi, et nende isikuandmetele pääseb ligi kolmas isik. Vedajatel puudub ka kindlus, et mingil ajal ei toimu näiteks vedajate, taksojuhtide või ka juriidiliste isikuandmete lekkimist või nende müümist,» põhjendab liit. Veelgi enam – nii loodaks taksojuhtide väitel soodne pinnas lubadega äritsemiseks.

Kui paljud taksojuhtide ettepanekutest tegelikult seadusse jõuavad, selgub seaduse menetlemise käigus.