/nginx/o/2009/05/25/183795t1hb109.jpg)
Pealinna taksondusega seonduv kütab kirgi ja emotsioone rohkem kui kunagi varem.
Jaanus Mutli: Tallinn jätkab võitlust taksomaffiaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linna tähelepanu on suunatud taksondusele mitmel põhjusel. Tegemist on siiski ühe peamise ühistranspordivahendiga, mida kasutavad meie linna külalised. Seepärast võib sõna otseses mõttes taksot ja taksokultuuri pidada ka linna üheks visiitkaardiks ning selle hea maine eest soovib ka linn seista.
Ent samaväärselt linnakülalistele tuleb seista ka oma kodanike ehk linlaste heaolu ja turvalisuse eest ning tagada, et teenuse tarbija, olgu ta siis eesti- või välismaalane, saab parimat taksoteenust mõistliku hinnaga. Tundmata seejuures hirmu, et tal võidaks nahk üle kõrvade tõmmata ja esitada utoopilisi arveid, vaid nautides hoopiski taksoaknast kaunist linnavaadet.
Tallinna taksondus teistele eeskujuks
Oleme seadnud eesmärgiks parandada olukorda taksonduses läbi seadusandluse ning teinud selleks mitmeid ettepanekud riigile ühistranspordiseaduse ja teiste õigusaktide muutmiseks.
Senisest enam oleme korrastanud taksoveolubade ja sõidukikaartidega seonduvat ning loomulikult tõhustanud ka linnapoolset taksokontrolli. Loodetavasti kroonib lähiajal edu ka koostöö kolmanda sektoriga, kus oleks esindatud kõikide taksoteenuse osutajate huvid.
Ent ka taksonduses peaks kvaliteedi tõstmine algama lihtsast tõest - iseendast. Eelkõige tuleb igal taksojuhil lugu pidada oma ametist, väärtustades oma tööd ja teadvustades seeläbi oma tööst tulenevaid kohustusi. Ka taksojuhtidele kehtivad omad ametinõuded, milleta ei saaks teenust osutada või lihtsamalt öeldes äri ajada.
Vastavalt Tallinna taksoveoeeskirjale on näiteks nõue, et taksojuht peab omama vähemalt kolme aasta pikkust B-kategooria mootorsõiduki juhtimise kogemust, tundma linna tänavaid, teadma taksondust reguleerivaid õigusakte, olema läbinud taksojuhi ametikoolituse jne.
Ega vähemoluliseks saa pidada ka elementaarset nõuet, et taksod oleksid puhtad nii seest kui väljast, sealhulgas logod, plafoonid ja hinnakirjad.
Taksomaffia linnaga sõdimas
Usun, et enamikule lugejaist on arusaadav ja mõistetav, et ka taksonduse tõttu vajab tarbija kaitset. Tarbijate ehk taksoga sõitja rahulolu peaks olema eesmärk mõlemale osapoolele, nii linnale kui ka taksofirmadele või esindajatele. Siinjuures tunnustan ja tänan kõiki neid taksojuhte ja -firmasid, kes tarbijate huvidest lähtuvalt just töötavadki.
Ent siiski leidub ka neid, kes eelmainitud seisukohta ei jaga. Ja veelgi suuremat kahju võib tuua praegune olukord, mil taksojuhtide ametlik esindaja ehk Eesti Taksojuhtide Liit suhtub teemasse puutuvasse perspektiivitult ja lühinägelikult.
Kõrvaltvaatajale võib ehk jääda arusaamatukski, keda see liit esindab. Siinjuures tuleb tunnistada kurba tõsiasja, et taksojuhtide esindus tegutseb isiklikest hüvedest ja heaolust lähtuvalt. Klientuuri kui taksojuhtidele leivaandja huvid on aga jäetud teisejärguliseks, et mitte öelda viimasejärguliseks.
Alles hiljuti võis ajakirjanduse vahendusel lugeda, kuidas taksojuhtide liit saavutas kohtus Tallinna linna üle võidu. Paraku on igal probleemil mitu tahku, ka antud juhul ei tähendanud see üksnes võitu kohtuasjas, vaid teisalt kaotust tarbijate leeris.
Lühidalt selgituseks, et probleem tekkis linna soovist anda rendile anda kaks linnale kuuluvat rajatist (Viru tn 27a ja Suur-Karja tn). Miks me seda tahtsime - eks ikka selleks, et parandada taksoteenuse kvaliteeti, pakkuda mõistliku hinnaga teenust, tõkestada nn taksomaffia ja piraattaksode tööd linna magusamates piirkondades ning tagada sellega ka takso saamise võimalus ka öösiti.
Loodetavasti viib see kohtuvaidlus sammu võrra lähemale kvaliteetsema taksoteenuse poole ja taksoteenuse tarbija paremale kaitsele, seda muidugi juhul, kui õiglus jalule seatakse ja kohus linna kasuks otsustab.
Taksopeatustest pealinnas
Kurja juur ehk eelmainitud kohtusaaga Tallinna linna ja Taksojuhtide Liidu vahel sai alguse just linnapoolsest taksopeatuste taastamise kavast.
Täna on Tallinnas avalikke taksopeatusi 62, neist 50 on kindlaks määratud kohtade arvuga ja kohti on neis kokku 185. Taksojuhtide meelispaikades ehk kesklinnas on hetkel avalikke taksopeatusi 19, millest 17 on kindlaksmääratud kohtade arvuga ning vanalinnas (selle ümbruses) on taksopeatusi kokku 11. Lisaks linna taksopeatustele on neid ka eramaal, mis hinnanguliselt mahutavad ligemale 150 taksot. Tallinna Transpordiametil on töös veel mitme uue taksopeatuse rajamine kesklinna.
Kui küsida, miks kõik taksod ei saa parkida kliendi ootel sadamas või lennujaamas, siis vastus sellele on proosaline: tegemist on eramaadega, kus parkimist jms. korraldab maa omanik. Sarnaselt linnale käsitleb taksondust ka suurem osa maaomanikest - lühidalt öeldes ja põhimõttel «klient on kuningas». Eesmärk on osutada külalistele või klientidele turvalist ja kvaliteetset teenust, kus näiteks taksojuht on kättesaadav ka peale teenuse pakkumist juhul, kui kliendil peaks tekkima kaebusi, pretensioone vms.
Kahjuks ei ole selle põhimõttega nagu ka paljude teistega, ühel meelel taksojuhte esindav kogu. Ja senimaani, kuni taksojuhid ei teeninda oma leivaandjaid ehk nende kliente kui kuningaid, jätkab linn nende õiguste ja huvide kaitsmist.