Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Urmas Sutrop: kõigi turvalisus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop.
Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop. Foto: Egert Kamenik / Postimees

Holokaustipäeva puhul kirjutasin loo kurjusest meis endis (PM 28.01.2013). Sain sellele palju vastukaja. Mitmed inimesed kirjutasid neid kogu elu saatnud ängist, sest nad olid lapsena näinud kohutavat kurjust, kas siis Tartu tankitõrjekraavide juures või Kloogal. Samas oli minu kirjatööle ka täiesti mõistmatuid ning kahjuks holokausti õigustavaid reaktsioone.

Levinumaid väiteid holokausti õigustamiseks Eestis on järgmine: Nõukogude repressiivorganite teenistuses olla olnud juute. Kindlasti oligi, aga see ei puutu kuidagi juutidesse kui rahvusesse. Kui keegi teeb midagi kurja, siis tuleb teda karistada. Aga ühe või ka mitme inimese patud ei saa olla õigustuseks kogu rahvuse mõrvamiseks vastsündinutest kuni raukadeni.

Kummalisel kombel osutasid paar inimest holokausti õigustades sellele, et juba Martin Luther olla juutide kohta kasutanud tooreid sõnu. Sagedane vastuväide minu kirjatööle oli, et teiste kannatused ei lähe meile korda. Aga selleks me ju vajamegi holokausti-arutelu ühiskonnas, et kunagi enam ei korduks ei vähemad ega suuremad kannatused.

Tagasi üles