Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Galerii: Saaremaal avati mälestustahvel metsavendadele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Teelemari Loonet, Irina Mägi
Copy

Saaremaal Piilas avati täna metsavendade mälestustahvel.

Täna keskpäeval avatud mälestusmärk asub peaingel Miikaeli kirikus ja on pühendatud Eesti vabariigi taastamise nimel võidelnud metsavendadele.

Idee paigaldada mälestustahvel tuli Eesti endiste metsavendade liidu esindajatelt. Kaitseliidu Saaremaa maleva ja Saaremaa vabadusvõitlejate liidu koostöös tehti mõte teoks.

Eesti endiste metsavendade liidu sekretär Heiki Magnuse sõnul on ka varemalt  mälestustahvleid kirikutesse paigaldatud (näiteks eelmisel aastal Pärnus ja Valgas). Täna avatud tahvel on aga esimene, mis asub Eesti Apostlik-Õigeusu kirikus.

Heiki Magnus rääkis tahvli avamisel, et metsavendi on Eestis olnud teadaolevalt 30 000, korraga on neid elanud ja metsades võidelnud 15 000. Eesti  Vabadusvõitlejate keskkogu juhatuse liikmena tundis Magnus heameelt selle üle, mida ta on näinud Saaremaal endiste vabadusvõitlejate tegevuses. Saarel tegutseb 50 meest Vabadusvõitlejate Liidu nime all ja tema sõnul on see tubli ja aukartustäratav number. Magnus sõnas ka, et tema kõige suurem soov on see, et mitte kellestki ja mitte kunagi enam ei peaks saama metsavenda.

Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora sõnul on täna Piila kirikus avatud mälestustahvel mõeldud nii neile, kes langesid, kui ka neile, kes selles võitluses oma elu kaalule panid ja ellu jäid. «Tänasel emadepäeval meenutame me ka neid, kes metsavendi toetasid – nende peresid, kodusid,  kohalikke elanikke, kes langesid ka erinevate repressioonide ohvriteks küüditamiste ja muude eluliste piirangute näol. Võitluse eest antud mälestustahvel on mõeldud nendele, kes lihtsalt ei alistunud, hakkasid vastu ja võitlesid Eesti vabariigi taastamise nimel. Tänu neile me siin Eestis praegu vabalt elame,» rääkis Moora.

Tagasi üles