Kadri Veermäe: magava neitsi vägistamine

Kadri Veermäe Foto: Mihkel Maripuu

Magavat neitsit pole võimalik vägistada. Tundub jabur väide, aga just seda väitis mainekas neuroloog Charles Gilbert Chaddock õigusmeditsiini raamatu seksuaalkuritegude peatükis. Tõsi, see oli aastal 1900. Seitsekümmend aastat hiljem ohkas aga vägistamisseaduse reformija Suurbritannias Katharine Whitehorn, et ta on küllastumiseni kuulnud, et ülestõmmatud seelikuga naine jookseb kiiremini kui allalastud pükstega mees. Mõlemad näited on pärit ajaloolase Joanna Bourke’i raamatust «Rape: Sex, Violence, History» («Vägistamine: seks, vägivald ja ajalugu»).

Vägistamine on unikaalne kuritegu, mille puhul võib ohver endiselt arvestada, et kuskil arvab kindlasti keegi, et toimunus on tegelikult süüdi hoopis tema. Nagu näitab Postimehe kommentaarium, siis ülemöödunud kuul Indias vägistatud šveitslanna polnud mõne arvaja hinnangul olnud piisavalt hoolikas: poleks olnud üldse tarvis sinna murjanite maale minna.