/nginx/o/2013/05/10/1744420t1h6a29.jpg)
Vastuhakk rahvuslikele tõekspidamistele on lubatud ja mõnikord isegi kohustuslik. Vähemasti siis, kui seda tehakse üldisema kasu nimel. Margarethe von Trotta käe all valminud poliitfilosoofiline märul «Hannah Arendt» väidab enamatki.
Tellijale
Kurja õied labasuse peenral
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sigaretisuitsust tossavad auditooriumid kaiguvad kõikehõlmavast kurjusest, võimetusest mõelda ja tahtmatusest vastutada. Kivist laotud maailmalinna hubastesse salongidesse kogunenud saksakeelsed juudi professorid vahivad tõtt endasuguste süüga. Kummati saab juute puudutavast üksikjuhtumist sammhaaval üldistades rahvuste- ja aegadeülene kuritegu inimsuse kui sellise vastu. Seda ootamatult lihtsatel, labastel põhjustel.
Argentina pealinnas Buenos Aireses vahistavad Iisraeli eriteenistused Mossad ja Shin Bet 11. mail 1960. aastal natsistliku Saksamaa kõrge ametniku Adolf Eichmanni. Iisraeli peaministri David Ben-Gurioni korraldusel toimetatakse kinnipeetu täieliku saladuskatte all Jeruusalemma, kus ta 1961. aastal kohtus avalikult häbiposti pannakse.