Riigikohus: õiguskantsleri jälitustoiminguid puudutav taotlus ei ole lubatav

Foto: Margus Ansu / Postimees

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis täna läbi vaatamata õiguskantsler Indrek Tederi jälitustoiminguid puudutava taotluse, sest kohtu hinnangul polnud õiguskantsler vastavaid sätteid enne riigikohtusse pöördumist parlamendis vaidlustanud.

Õiguskantsler pöördus riigikohtu poole jaanuari lõpus, leides, et sätted, mis välistavad kohtuliku kontrolli enne 2013. aastat lõppenud jälituslubade alusel tehtud jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle, on põhiseadusega vastuolus.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asus täna aga seisukohale, et taotlus ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses lubatav, ning jättis selle läbi vaatamata.

Kolleegium selgitas, et õiguskantsler ei ole teinud parlamendile seaduses ette nähtud ettepanekut viia riigikohtus vaidlustatud säte põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler esitas 2011. aasta mais riigikogule küll ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla sätted, mis ei näe ette tõhusat ja süsteemset järelevalve korraldust jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle ning võimaldavad jätta teavitamise edasilükkamise tõttu inimese toimingust üldse teavitamata, samas kui riigikohtusse pöördus ta teise sätte pärast, mis võeti riigikogus vastu alles mullu juunis.

Õiguskantsler ise leidis, et taotluse esitamise eeldused on täidetud ja riigikogule uue ettepaneku tegemine ei olnud vajalik. Tema sõnul täitis parlament õiguskantsleri toonase ettepaneku üksnes osaliselt ning seadusemuudatustest hoolimata on õiguslik olukord jäänud osaliselt samaks, nagu see oli ettepaneku esitamise ajal. Tema hinnangul oli riigikogu uue regulatsiooni kehtestamisel teadlik, et lahendab ettepaneku osaliselt.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis, et ainuüksi asjaolust, et õiguskantsler tegi muudatuste menetlemise käigus seadusandjale teatavaks, et eelnõus valitud lahendus kõrvaldab ettepanekus välja toodud põhiseadusliku probleemi vaid  osaliselt, ei saa teha järeldust, et eelnõu vastu võttes hääletas riigikogu sisuliselt ümber hääletustulemused, millega õiguskantsleri ettepanek heaks kiideti. Selge järelduse riigikogu tahte kohta saaks teha juhul, kui riigikogus oleks läbitud õiguskantsleri ettepaneku menetlus, lisas kolleegium, jättes õiguskantsleri taotluse läbi vaatamata.