Sügisel tulevad kohalikud valimised lubavad esmapilgul põnevaid tulemusi. Vaevalt et keegi tõsiselt loodab kõigutada Keskerakonna positsiooni Tallinnas, arvestades nende suurt toetust mittekodanikest valijaskonna seas. Samas võib aga meie erakondi üldiselt, koalitsioonierakondasid spetsiifilisemalt ja Reformierakonda eriti räsinud suuremate ja väiksemate skandaalide valguses, oodata mitteerakondlike ja üksikkandidaatide edu suuremate erakondade arvel ning protestihääletamise või sootuks hääletamata jätmise osakaalu kasvu.
Tasub aga ettevaatlik olla selle tähtsustamisel ja seda just ühe fenomenaalselt eduka üksikkandidaadi näite seletuse varal. Jutt on Indrek Tarandi lausa Euroopa mastaabis ainulaadsest edust 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Tarandi tulemuse andmetepõhine seletus viitab hulgale üsna spetsiifilistele tingimustele, mis abstraktsel kujul on olemas ka eesolevate kohalike valimiste puhul ja mis tegelikult näitavad tema tulemust väiksemana, kui see ehk nominaalset häältesaaki vaadates tundub.