Purjus juhte ei jää vähemaks

Politsei aktsioon «Kõik puhuvad». Foto: Raigo Pajula

Kuigi politsei on rakendanud karmimat karistuspraktikat ning taotlenud kohtult üha enam roolijoodikutele aresti ja nende sõidukite konfiskeerimist, ei paista joobes juhtide arv langevat.

«Olukord joobes juhtidega on halvenemas, nende arv Eestis pigem kasvab,» iseloomustas Põhja prefektuuri liiklusteenistuse vanem Sirle Pai praegust tendentsi.

Tänase seisuga on tänavu tabatud 986 raskes joobes juhti (mullu samal ajal 974) ja 1333 juhti, kellel tuvastati 0,2-1,49 promilline joove (mullu 1415). Seejuures kolmapäevane üle-Eestiline puhumisreid tõi statistikasse juurde 32 roolijoodikut.

«Need ei olnud oodatavad tulemused, kuna reid tehti kolmapäeva hommikul,» rääkis Pai. «See näitab, et tehes puhumist ükskõik, mis ajal ja kohas, ei ole tulemus ikka null.»

Ta lisas, et näiteks eile Põhja prefektuuri poolt tabatud kolmest alkoholi tarvitanud autojuhist olid kaks kutselised autojuhid.

«Üks sõitis suure raskeveokiga. Kui inimene on kolmapäeva hommikul tulnud tööle üle ühepromillise joobega ja osaleb liikluses, siis ma ei oskagi seda kommenteerida,» lausus politseinik. Tema sõnul ongi eriti kurvaks tegev fakt, et purjus peaga istub rooli palju kutselisi juhte.

Pai sõnul ei ole ta kordagi elus kuulnud roolijoodiku käest oma teole mõistlikku selgitust. Kõige sagedasem vabandus olevat, et «eile jõin saunas kaks õlut». Seda isegi siis, kui on raskusi püsti seismisega.

«On olnud roolis ka naisterahvas, kel on kahe istme vahel ilma korgita veinipudel, kust sõidu ajal peale rüübatakse,» tõi Pai näite.

Tema väitel olukord ei parane, kuigi politsei püüab karistusi joobes juhtimise eest karmistada.

«See ei tähenda, et rahatrahvi vint oleks keeratud viimase euroni üles, vaid püütakse leida teisi karistusviise,» selgitas ta. «Näiteks on sel aastal väga oluliselt tõusnud joobes juhtide sõidukite konfiskeerimise number.»

Tänavu on viie kuuga konfiskeeritud või selleks tarbeks arestitud juba 32 sõidukit. Eelmisel aastal konfiskeeriti kokku 40 sõidukit. Neil juhtudel teeb politsei kohtule ettepaneku sõiduk konfiskeerida, kuid otsuse teeb kohtunik. Pai täpsustas, et liisingautot ei saa konfiskeerida, kuna omanik on pank, kuid saab ära võtta auto kasutamise õiguse, kuigi liisingut on inimene sunnitud edasi maksma.

Pai lisas, et palju on taotletud ka areste. Tänavu on kohus määranud joobes juhtimise eest aresti 63 inimesele.

«Sageli mõeldakse, et mis see nädal aega arestimajas riigi toidul on ära istuda, aga arestimaja ei ole kihvt koht,» lausus Pai. «Julgen väita, et arest mõjub, sest selle tõttu jääb kogu elu seisma.»

Lisaks on jäetud hulganisti roolijoodikuid juhilubadeta. Eriõigus on sel aastal ära võetud 434 joobes juhilt.

Selleks, et olukord paraneks, lubab politsei karmima karistuspraktikaga jätkata. Jaanipäeval korratakse aktsiooni, mille raames taotletakse kõigile alkoholi tarvitanud juhtidele aresti.

Ennetuse poole pealt algab juuni alguses koostöös maanteeametiga ulatuslik «Sõida kaine peaga» kampaania. Lisaks kavatseb politsei olla väljas suurüritustel, et juba enne peo lõppu anda juhtidele selge sõnum, et alkoholi tarvitanuna rooli istumise ideed ei tekiks.

«Narkojoobega vahele jäämise riski suurendamiseks oleme koolitanud politseinikke narkojoovet ära tundma,» lisas politsei pressiesindaja Tuuli Härson. «Samuti kontrollime kõigi inimvigastustega liiklusõnnetuse põhjustajate võimalikku narkojoovet. Oleme soetanud juurde narkokiirtestreid ning kasutuses on kaks elektroonilist seadet narkojoobe tuvastamiseks.»

Joobes juhid

Tänase seisuga on 2013. aastal tabatud 986 raskes joobes juhti (üle 1,5 promilli) ja 1333 joobes juhti (0,2-1,49 promilli).

Eelmisel aastal oli samal ajal tabatud 974 raskes joobes juhti ja 1415 kergemas joobes juhti.

2012. aastal jäi politseile vahele 8362 alkoholi mõju all olevat juhti. Eriõiguse äravõtmist rakendati kergema joobe puhul 30 protsendil ja aresti 4 protsendil juhtudest. Sõidukeid konfiskeeriti 40.

Tänavu on konfiskeeritud või arestitud konfiskeerimise tagamiseks 32 sõidukit.

Allikas: Politsei