/nginx/o/2011/01/25/504361t1hdb99.jpg)
2011. aasta rahvaloenduse tulemustest selgus, et 76 protsenti Eesti vähemalt 15-aastastest naistest on emad, neist iga 23. on emaks vähemalt neljale lapsele. Muuhulgas elab Eestis ka kolm naist, kes on emaks 18 lapsele.
Eestis elab kolm naist, kes on emaks 18 lapsele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaloenduse andmetel oli vähemalt 15-aastastest naistest emaks saanuid kokku 454 855, kirjutab statistikaameti analüütik Anu Tõnurist statistikablogis. Enamikul on peres 1–2 last, 14 protsenti on emaks 3 lapsele, 3,5 protsenti 4 lapsele ja 2 protsenti vähemalt 5 lapsele.
Vähemalt neljale lapsele emaks on 26 383 naist ehk iga 23. vähemalt 15-aastane naine Eestis. Need naised on nüüdseks juba fertiilsest east (15–49-aastane) väljumas või väljunud, ning just vanemate põlvkondade naisi saabki tegelikult omavahel võrrelda, sest noored sünnitavad aja jooksul lapsi juurde.
Ei pea paika müüt, et lasterikkad naised on madala haridustasemega
Silma torkab tendents, et 50–59-aastaste naiste seas on arvukuselt kõige rohkem emasid, kellel on viis ja rohkem last. 40–49-aastaste naiste põlvkond näitab aga eeskuju nelja lapse sünnitamisel — 3672 selle vanuserühma naist on emaks neljale lapsele. Nende vanuserühmade naiste sünnitusiga jäi 1980.–1990. aastatesse, mis tähendab, et nende naiste sünnitatud on nn laulva revolutsiooni põlvkonna lapsed. Samas 70-aastaste ja vanemate hulgas on vähemalt neli last sünnitanuid vähem — ilmselt ei soosinud 1950.–1960. aastate elukeskkond Eestis lasterikkaid perekondi ning tuleb ka arvestada, et osa paljulapselisi vanemaid naisi on tänaseks meie hulgast lahkunud.
Maal elavatel naistel on rohkem lapsi
Vähemalt neli last sünnitanud naised elavad pigem maa- kui linnalistes asulates. Samas nooremates vanuserühmades ei ole see vahe niivõrd suur, näiteks 20–29-aastastest naistest, kes on sünnitanud vähemalt neli last, elab 118 linnalises asulas ja 128 maa-asulas; 30–39-aastastest naistest vastavalt 1295 ja 1535. Maakohtadesse on koondunud elama pigem vanemaealised palju lapsi sünnitanud naised.
Erinevused linna- ja maarahvastiku sündimuskäitumises ei ole tingitud pelgalt faktist, kus asub inimese elukoht, vaid pigem sellest, et linnadesse on koondunud elama nooremad inimesed, kellest suur osa pühendub õppimisele ja karjääri alustamisele. Maapiirkondade rahvastik on vanem ning seal elab palju lasterikkaid emasid, kes on sünnitamise lõpetanud. Niisiis on piirkondlikud elanikkonna vanusstruktuuri erinevused põhjuseks, mis tingib lasterikaste emade koondumise pigem maa-asulatesse, mitte linnadesse.
Kõige lasterikkamad
Eestis elab kolm naist, kes on emaks 18 lapsele, neli naist, kes on sünnitanud 16 last ning neli naist, kellel on 15 last! Rahvastiku taastootmiseks on vajalik keskmiselt 2,2 last naise kohta. Seega võib öelda, et rahvastiku taastootmise mõttes sünnitasid need naised kaudselt veel 81 naise eest lapsed ära!
Iga viies kõrgharidusega
Naise hariduse ja laste saamise vahel eksisteerivad samuti seosed, mis on omakorda mõjutatud naise vanusest. Loenduse tulemused näitavad, et noores eas (20–29-aastased) vähemalt neli last sünnitanud naistest 65 protsendil on põhi- või madalam haridus. Võib arvata, et kõrgema haridustaseme omandamise asemel on need naised eelistanud perekonna loomist varajases eas. Ent mida vanuserühm edasi, seda väiksemaks jääb kõige madalama haridustasemega sünnitanud naiste osatähtsus ja kerkib esile hoopis teistsugune tendents — lasterikkad naised on pigem kõrgema haridustasemega. Vähemalt neli last sünnitanud naistest 21 protsenti omab kõrgharidust.
Vähemalt neli last sünnitanud 40–49-aastaste seas on kõige rohkem just kõrgharidusega naisi (32 protsenti), järgnevad keskharidusjärgse kutseharidusega naised (31 protsenti). 50–59-aastaste seas on vastavad näitajad 27 protsenti ja 28 protsenti. Vanema põlvkonna naiste seas (60-aastased ja vanemad) on trend samasugune nagu noorte seas — vähemalt neli last sünnitanute seas on rohkem emasid, kellel on põhi- või madalam haridus.
Seega ei pea paika müüt, et lasterikkad naised on madala haridustasemega. Loenduse tulemused näitavad, et vähemalt neli last sünnitanud naiste seas (eriti 30–49-aastaste seas) on küllaltki palju kõrgharidusega naisi.