Viimaste aastate jooksul on eesti keelde tõlgitud omajagu Poola 20. sajandi klassikat, Szymborska, Herberti, Różewiczi ja Zagajewski mahukad luulevalikud, kolm raamatut Miłoszilt. Kas mõni neist on sulle loominguliselt lähedane?
Kindlasti on kõik nimetatud mind mõjutanud. Mul on hea meel, et neid saab ka eesti keeles lugeda, siinkohal tuleb tänada eelkõige tõlkijat, sest nende tõlkimine pole küll kõige kergem töö. Kõige lähedasem on mulle nähtavasti siiski Szymborska. Kui teised otsivad proosast luulet, siis mina vastupidi – otsin luulest proosat. Ja kui seda pole, siis kaotab tekst oma veetluse. Szymborska luules on see proosa alati olemas, tema luuletused on ju lood, mille tipuks on särav puänt.
/nginx/o/2009/10/23/255580t1h57f1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2013/05/08/1739086t1h45da.jpg)