Sundravile määratud tapja sõidab veokijuhina Eesti teedel

Jämejala haigla Foto: Elmo Riig / Sakala

Afektiseisundis noormehe tapnud ja karistuse asemel psühhiaatrilisele sundravile saadetud Valdek lasti umbes aasta pärast koju ning nüüd töötab ta veoautojuhina.

57-aastane Valdek pussitas 21-aastase Karmo Pajuse surnuks 2011. aasta 10. septembril. Eelmise aasta alguses selgus ootamatult, et Karmo tapja üle ei hakata kunagi kohut mõistma, sest ta on psüühiliselt haige ja pole isegi võimeline kohtu ette ilmuma, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».

Uurimismaterjalidest selgus, et Valdekule tehti kaks kohtupsühhiaatria ekspertiisi, milles tuvastati, et ta põeb rasket vaimuhaigust luululise häirena, mis algas hiilivalt juba kaks aastat enne tapmist ja süvenes viimasel poolaastal.

Eksperdid andsid selge hinnangu, et Valdek vajab pikaajalist sundravi, sest muidu võib mees jätkuvalt toime panna enese ja teiste elule ohtlikke tegusid. Nii ei mõistetud tema üle kohut, süüasi lõpetati ja kohtunik saatis ta mullu märtsis Jämejala psühhiaatriakliinikusse statsionaarsele sundravile kui raskelt vaimuhaige inimese.

Jämejala arstide sõnul ei ole Valdek enam teistele ohtlik

Ent Valdeku sundravi kinnises haiglas kestis kõigest kaheksa kuud, sest Jämejala meedikud leidsid mullu novembris, et seesama Valdek, kes Tallinna psühhiaatrite arvates põdes rasket vaimuhaigust ja vajas pikaajalist sundravi kontrollitud keskkonnas, oli nii jõuliselt paranenud, et mees võis jätkata sundravi kodusel režiimil.

Viljandi kohtunik rahuldas arstide palve ning alles hiljuti süüdimatuks tunnistatud Valdek lastigi vabaks.

Hoolimata prokuröri protestist leidis ka Tartu ringkonnakohus mullu detsembris, et Valdek võib ravi jätkata kodus, sest Jämejala arstide hinnangul on tema ravi olnud edukas, ta on kiiresti paranenud ja ei ole enam endale ega teistele inimestele ohtlik.

Tänase päevani pole keegi pidanud vajalikuks Karmo traumeeritud perega suhelda ja selgitada, mis õigused või kohustused on kodusel sundravil viibival psühhiaatriahaigla patsiendil, on arusaamatust ja hämmingut Sindi väikelinna kuhjaga juurde tekkinud.

«Minu mäletamist mööda Viljandi haiglast pääses ta tänu sellisele väitele, et ta kolib Sindist kindlasti ära, aga kes seda nüüd kontrollib, kas ta siis on kolinud või ei ole. Tundub, et keegi teda ei kontrolli, sest Sindis ta on igapäevaselt,» ütles Karmo õde Gerli Vaino.

Tartu maakohus täpsustas nüüd, et Valdeku lubadus Sindist ära kolida polnud siiski siduv eeldus tema haiglast vabastamisel. Seda enam, et kohtul puudus võimalus keelata ja käskida, kus ta elada ja liikuda tohib. Seega, et mees pole seni täitnud oma kohtus antud lubadust, ei huvita eriti kedagi.

Kuid märksa enam vaevab Sindi elanikke teine küsimus. Kuidas on see võimalik, et mees, kes on tänaseni kodusel sundravil ja kes peab iga kahe nädala tagant Jämejala psühhiaatriahaiglas eriarstide ees kontrollis käima, tohib nüüd autot juhtida? Ühtpidi tundub see juba loogiliselt mõeldes ebaõige. Teisalt ütleb ka liiklusseadus, et raskekujulise psüühikahäirega on roolikeeramine keelatud.

Ministeerium: suur osa psüühikahäireist on hästi ravitavad

Pärnu transpordifirma juht kinnitas, et Valdek töötab tema juures juba paar kuud, mees on laitmatu autojuht ja tal on taskus kehtiv juhiluba. Ka maanteeametist kinnitati, et Valdekult ei ole juhtimisõigust ära võetud ja ükski arst ei ole viimase kahe aasta jooksul teinud ainsatki taotust selle peatamiseks või tühistamiseks.

Ehk pole info Valdeku diagnoosist maanteeametini lihtsalt jõudnud? Järsku arstid lihtsalt unustasid? Infovaakumis siplevad Karmo lähedased on üritanud omal käel neile küsimustele vastust leida, et hoiatada ka teisi liiklejaid autojuhi eest, kes võib olla ei tohiks üldse maanteel liigelda.

Viljandi haigla ravijuht Enno Kase teatas oma lühivastustes, et nad ei ole pidanud vajalikuks Valdeku juhtimisõigust tema psüühilisest haigusest tulenevatel põhjustel piirata. «Iga liikleja kätkeb endas teatud ohu, praeguste hinnangute põhjal puudub alus pidada isikut teistest ohtlikumaks».

Arstide hinnangul on Valdek jõuliselt paranenud ja ravile allutatuna on ta sama terve nagu igaüks meist, kes võib juhtida autot, firmat, parteid ja teha kõike seda, mida terved inimesed. See, et ta 20 kuud tagasi tapmise ajal oli süüdimatu, ei tähenda, et ta oleks täna endiselt ohtlik ja ei suudaks oma tegude eest vastutada.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste ütles, et inimlikult mõistab ta tapetu lähedasi, kuid arvab samas, et ühiskonnal oleks aeg lõpetada psüühikahäiretesse stigmatiseerivalt suhtumine, sest psüühikahäireid on erinevaid. «Suur osa neist on ravimitega väga hästi ravitavad, kontrollitavad ja mingit põhjust ei ole sellisesse inimesse elu lõpuni suhtuda kuidagi eriliselt või teistmoodi või välistada tema jaoks mõned asjad elu lõpuni. See ei ole mõistlik.»

Mehe enda sõnul valutab ta juhtunu pärast südant rohkem, kui keegi arvata oskaks. Ta kinnitas veel kord, et pingete maandamiseks on tal plaanis Sindist esimesel võimalusel siiski ära kolida, praegu on see lihtsalt võimatu. Samas palus Valdek tapetud Karmo lähedastelt mõistmist, et ta võiks oma eluga edasi minna.