Veel täna hommikul ei rääkinud Majanduse ja Juhtimise Instituudis keegi õppeasutust tabanud diplomite müümise skandaalist.
ECOMENi üliõpilane: mina hätta ei jää
Maja fuajees ja koridorides polnud kedagi, aga osaüliõpilasi, valdavalt esimese ja teise kursuse omad, kuulasid rahulikult loenguid.
Teade sellest, et haridus- ja teadusministeeriumi riiklik järelevalve avastas, et kõrgkoolis müüakse diplomeid ja on teisigi seaduserikkumisi ja nüüd võidakse koolilt õppe läbiviimise õigus ära võtta, oli neile täielikuks ootamatuseks.
Ilja õpib teisel kursusel pangandust ning ülikooli tegevuslitsentsi võimalikust äravõtmisest kuulis ta venekeelse Postimehe ajakirjanikult. «Mulle on see uudiseks, et ülikooli ähvardab sulgemine, kuid ma arvan, et teda ei suleta,» oli noormees kindel.
Kui see siiski peaks juhtuma, siis plaanib Ilja täiskoormusega tööle asuda või minna üle mõnda teise kõrgkooli. «Mina hätta ei jää. Kui on võimalus ilma aega kaotamata teise kõrgkooli üle minna, siis lähen sinna. Aga kui peab kõike otsast alustama, siis seda ma ei tee,» lausus Ilja.
ECOMENi juures meeldib Iljale see, et kogu hariduse saab vene keeles. «Ma valisin selle ülikooli seetõttu, et siin antakse venekeelset haridust ja siin on selline graafik, mis sobib minu tööga,» märkis ta ning lisas, et neli õppeaastat on võimalik läbida kolme aastaga.
Küsimusele, kas ta on märganud, et ülikoolis õpetatakse aineid, mis pole kuidagi erialaga seotud, vastas Ilja, et selliseid aineid on, kuid need on tulevasele spetsialistile hädavajalikud.
«Näiteks psühholoogia, mille me võtame läbi teisel kursusel. Siin õpetatakse asjaajamist,mis kulub tulevikus ära. Võib öelda, et näiteks programmeerijatel pole matemaatilist statistikat vaja, kuid see arendab loogilist mõtlemist,» ütles Ilja.
Ta märkis ka, et õppeasutuse juhtkonnaga suhtlemisel pole kunagi mingeid probleeme olnud. «Kui on mingi küsimus, võib alati rektori või tema asetäitja pöörduda. See on hea ülikool, alati tullakse kõigile vastu,» märkis noormees.
Tema kursusekaaslane Aleksei leidis, et sellised uudised teevad kurvaks, aga temale meeldib instituut väga ja ta on valmis Lasnamäelt Koplisse kooli sõitma.
«Graafik on enam-vähem vaba ja kui ma ei saa mõnda loengut külastada, siis on selles alati võimalik kokku leppida. Mulle meeldib, et saan hariduse emakeeles. Sellist haridust hinnatakse ka Venemaal,» lausus Aleksei.
Ta on valmis äärmisel juhul vahetama õppeasutust, kuid ei soovi siiski, et asi selleni läheks. «Kui kõrgkool kinni pannakse, siis nad peavad midagi asemele pakkuma. Kui tekib mingi alternatiivne võimalus kusagil õppimist jätkata, siis ma seda ka teen. Teisest küljest, on kurb, kui tulevad sellised uudised. Ei tahaks, et asjad nii läheksid,» märkis Ilja.
Teise kursuse ärijuhtimise tudeng Karina märkis, et ei tea Eestis ühtegi teist kõrgkooli, kus õppetöö toimuks vene keeles. «Ma tean, et läbitakse esimene kursus vene keeles ja siis minnakse eesti keelele üle ja ka diplom tuleb kaitsta eesti keeles,» lausus ta.
Uudisele skandaalist instituudis reageeris ta teravalt. «Ma arvan, et see on absoluutselt mitteadekvaatne informatsioon. Ma ei tea midagi mingist Tšehhi filiaalist ja olen seda enam veendunud, et artikkel on tellitud. Seda enam, et sellisel ajal- enne uute üliõpilaste vastuvõttu,» arvas tütarlaps.
Ta lisas, et uudis skandaalist ei pane teda kõrgkooli vahetama. «See on hea küsimus, et mida ma pärast instituudi sulgemist teen. Aga lihtsalt mingi jutu pärast ma üle minema ei hakka. Ma ei tea, kust see jutt tuli, aga ma ei usu seda,» kinnitas Karina.
Sealjuures pole ta instituudis sugugi mitte kõigega rahul «Mind ei rahulda õppemaks, siin küsitakse hariduse eest liiga palju. Samuti ei meeldi mulle, et vähendatakse õppeainetele määratud tundide arvu. Kui varem oli üheks aineks ette nähtud 64 tundi, siis nüüd on tunde vähem, aga õppemaks kallineb,» märkis Karina ning lisas, et õppemaks tõuseb igal pool.