Venemaa üritab piiri kindlustada

Jaapani peaminister Shinzō Abe (vasakul) ja Venemaa president Vladimir Putin väljendasid aprillis toimunud kohtumisel valmisolekut kiirendada kõnelusi Lõuna-Kuriili saarte kuuluvuse üle. Foto: Ivan Sekretarev

Samal ajal Eesti-Vene piirikonsultatsioonidega on Moskva taasalustamas pikki aastaid takerdunud kõnelusi Jaapaniga, kellega on takistanud rahulepet sõlmimast tüli nelja Kuriili saare pärast.

Täna toimub Moskvas järjekordne, kolmas piirikonsultatsioonide voor Eesti ja Venemaa vahel, kus meie delegatsiooni esindavad suursaadik Jüri Luik ja välisministeeriumi asekantsler Lauri Bambus.

Eesti-Vene kõnelustel ei ole käsitletud piirijoont ennast, mis lepiti kokku juba 2005. aastal ning mis pälvis toona heakskiidu ka riigikogus. Välisminister Urmas Paet kinnitas hiljuti vastuses riigikogulase esitatud küsimusele, et Eesti ei plaani võrreldes toonaste piirilepingutega piirijoone kulgemises muudatusi teha.

Jaapan on hoopis teistsuguses olukorras – kogu sõjajärgse aja on nad nõudnud Venemaalt oma nn põhjaterritooriumide ehk nelja Lõuna-Kuriili saare ennistamist Jaapanile.

Aprilli lõpus toimus Jaapani peaministri Shinzō Abe külaskäik Venemaale, kus ta kohtus ka Vene presidendi Vladimir Putiniga. Pärast kohtumist kinnitasid mõlemad, et 67 aastat pärast Teise maailmasõja lõppu üleval püsinud küsimus rahulepingust tuleks lahendada.

Kumbki ei öelnud seejuures välja, milline võiks olla tegelik kompromiss vaidlusaluste saarte kuuluvuse osas.

Küll aga püsisid mõlemad liidrid seisukohal, et kõnelusi rahuleppe (st saarte) üle ei tule mitte üksnes taasalustada, vaid ka «kiirendada», ning et see ülesanne on mõlemalt poolt antud välisministeeriumile.

Putin sai lausa pahaseks, kui talle esitati küsimus (ilmselt Jaapani ajakirjanikult, kuid avaldatud stenogramm seda ei täpsusta), et kuidas mõjutab kõnelusi Jaapaniga see, kui Venemaa reaalselt oma kontrolli all olevatel saartel arendab taristut ja majandustegevust.

«Nendel territooriumidel elavad täpselt samasugused Vene Föderatsiooni kodanikud kui kõik teised meie kodanikud. Oleme kohustatud neile ja nende heaolule mõtlema,» sõnas Putin.

Abe tõdes sealsamas, et «praegune olukord ei vasta Jaapani poole positsioonile», kuid kahe riigijuhi ühisavalduses on öeldud, et kumbi rakendab jõupingutusi erimeelsuste ületamiseks.

Abe märkis ka, et Jaapani peaministri ametlikku visiiti Venemaale pole toimunud viimased kümme aastat.

Suur osa Vene presidendiga arutatud küsimustest puudutas hoopis majandusteemasid – valitsusjuhiga oli külaskäigul kaasas suurearvuline Jaapani äridelegatsioon.

Jaapani Hosei ülikooli õigusteaduse professor Nobuo Shimotomai leidis uudisteagentuurile RIA Novosti antud kommentaarides, et peaminister Abe külaskäik Moskvasse on tingitud majandusküsimustest.

«Pärast Fukushimat näitab Jaapan üles suurt huvi Vene energiaressursside, eelkõige gaasi vastu,» märkis Shimotomai.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo, kes on nõustanud Eesti piirikõnelejaid eksperdina, leiab, et Eesti ja Jaapani kõnelusi piiriküsimustes Venemaaga ei ole mõtet omavahel seostada.

«Kui Eesti-Vene piirikonsultatsioonid peaksid osutuma edukaks ja piirileping sõlmitakse, siis ma ei usu, et sellel võiks olla olulist mõju küsimuses, kas Venemaa ning Jaapan jõuavad omavahel kokkuleppele tülis saarte pärast – tegemist on vaidlusega reaalse territooriumi ülemineku kohta, mida Eesti ja Venemaa puhul sellisel kujul ei ole,» ütles Mälksoo.

Venemaal on maismaapiir kokku 14 riigiga ning kahe Gruusia territooriumist äralõigatud rahvusvaheliselt tunnustamata moodustisega, keda Venemaa ise tunnustab riigina – Abhaasia ning Lõuna-Osseetia. Lisaks on ainult merepiir Jaapani ja USAga.

Vene piiriametkonna Rosgranitsa andmeil on Venemaa piiride kogupikkuseks 60 932 kilomeetrit. Kõige pikem on piir Kasahstaniga – 7512,8 kilomeetrit. See piir on suurelt osalt demarkeerimata.

Venemaa-Hiina piiri pikkuseks on 4209,3 kilomeetrit. Hiina on ka riik, kellele Venemaa on veel suhteliselt hiljaaegu territooriumi loovutanud. 1991. aasta NSVLi-Hiina piirilepe jättis hulga küsimusi õhku ning mitme Amuuri jõe saare osas (umbes 337 km2) lahenes teema alles eelmise kümnendi keskel, ja seda Hiina kasuks.