Rait Maruste: õigus elada ja väärikalt surra

Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste (Reformierakond) kirjutab, et hooliv ühiskond peaks hoolima ka elust väärikalt lahkumisest ning mitte sundima inimest kannatama või elama mitteväärset elu.

lu lõpu ja lõpetamise teema on Euroopa arenenud ühiskondades päevakorral olnud pikemat aega. Kui inimene on noor ja terve, võib ta ise oma elu või mitteelamise üle otsustada ja vastavalt otsusele ka talitada. Kas see on hea või halb, meeldib meile või mitte, heakskiidetav või hukkamõistetav, on teine küsimus. Kui ta on vana, haige, kannatav ja teovõimetu ning fataalne lõpp teada, kaotab ta millegipärast õiguse oma elu üle otsustada, see läheb millegipärast üle ühiskonnale või lähedastele. Inimene on meie poolt määratud vaevlema, kannatama ja elama koormaks olemise ja lootusetuse alanduses.

Loodus, mitte riik, võim või ühiskond, on andnud inimesele elu. Põhiseadus, nagu ka Euroopa inimõiguste konventsioon, mille osalisriigiks Eesti on, kaitseb igaühe õigust elule. Põhiseaduse 16. paragrahvi kohaselt kaitseb seda õigust seadus ja sama sätte viimane lause seab, et meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.