/nginx/o/2020/10/19/13421481t1h0741.jpg)
/nginx/o/2009/07/16/207986t1h533e.jpg)
Viimsi abivallavanem Jan Trei (IRL) kirjutab, et väiksemaid tõmbekeskusi tuleb küll suurematele järele aidata, ent kui rahvastik koondub Harjumaale, ei saa unustada Harjumaa erivajadusi.
Tellijale
Jan Trei: mõelgem ka taadile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perioodil 2014–2020 Eesti käsutusesse jõudev Euroopa Liidu abiraha on ilmselt viimane selline väljastpoolt tulev süst, mille abil saame oma arengukõvera tõusunurka jõudsalt kergitada. Ilmselt muutume juba järgmisel perioodil Euroopa Liidus netosaajast netomaksjaks.
Praeguseks on teada, et Eesti on endale välja võidelnud suurema protsendi järgmise perioodi eurorahast ning kokku on meil järgmise seitsme aasta jooksul kasutada umbes 4,6 miljardit eurot. Samas on teada ka, et Euroopa Komisjon on Eestile selgelt märku andnud, et suur osa sellest rahast saab kasutamiseks rohelise tule vaid siis, kui kohalik ja regionaalne võimekus on märkimisväärselt paranenud, et raha oleks võimalik tõhusalt arengusse suunata. Euroopa Komisjoni sõnul: «Struktuurifondide vahendite eraldamisele peaks eelnema struktuurireform, mis võimaldab kohalikul tasandil paremini osutada kvaliteetseid teenuseid.»