Täiuslik eesti naine oli ka baltisakslastega lahke

Lutz Dettmann «Anu. Aja-, sõja- ja armastuslugu Eestimaal» Foto: Repro

Meloodilise pealkirjaga romaan «Anu» on sensuaalne lugu baltisaksa päritolu noormehest Christophist, kes Rostocki ülikooli teise kursuse üliõpilasena tuleb oma lapsepõlve otsima maale, kust ta kümneaastasena oli pidanud lahkuma – Eestisse. Kuna kümneaastastel on just käimas see iga, kus kardinaalne elumuutus on üle jõu, avastab sakslane 1938. aastal siin eesti keele ja kultuuri taas üsna kiiresti, muutudes peaaegu eestlaseks. Tuttavate kaudu jõuab ta Hiiumaale, kus fiktsionaalses Moka külas tutvub eesti kaunitari Anuga. Noored armuvad teineteisesse ja otsustavad järgmisel suvel taas kohtuda.

Siis algab aga maailmasõda ning meditsiinitudeng Christoph saadetakse velskrina Poola Warthelandi rindele. Viie aastaga teeb Christoph märkimisväärset sõjalist karjääri, saades pataljoni ülemarstiks, kuid vihkab endiselt natsivõime. Kogu selle aja on noored kirjavahetuses, ent Sinimägede raskete lahingute järel otsustab noormees neidu taas külastada, seekord juba mehistununa, selgepilgulise ja täisverd rindehundina.

Raamat näitab meile, et õnnelikust armastusest tuleb kinni hoida – seetõttu liitub arst Saksa vägede minema peletamise järel metsavendadega ja osaleb suurtes operatsioonides. Raamatu see osa on Saksa lugejale kindlasti väga hariv, näidates tegelikult toimunut. Romaan lõpeb aga eksprompt põgenemisega NKVD piinakambrist ja suundumisega Rootsi, millega suur armastus on reedetud.