USA suursaadik talgutel: teie inimeste unistused saavad siin teoks

Täna toimuval üle-eestilisel «Teeme ära!» talgupäeval koristavad Põhja-Tallinna linnaosas asuvat ajaloolist Patarei vanglat Coca-Cola Hellenicu ja Tallinna Vee vabatahtlikele ka USA saatkonna töötajad, sealhulgas USA suursaadik Jeffrey Levine Eestis.

Saatkond on tegelikult osalenud talgutel nende esimesest korraldusaastast kuni tänaseni. «Ma ei teadnudki, et olime esimene saatkond, kes «Teeme ära!» aktsiooniga liitus. Tean, et oleme seda teinud kuus või seitse aastat - koristustalgute esimesest aastast kuni tänaseni,» rääkis Levine Postimehele.

Saatkonna soov kogukondliku korrastusaktsiooniga liituda tuleneb Levine’i sõnul sellest, et selle ideestik läheb väga lähedalt kokku Ameerika kultuuriga, just selle kogukondlik aspekt. «Inimesed Ameerikas koristavad ikka uue välihooaja saabudes ja teevad selles mõttes omavahelist koostööd nagu meiegi täna siinpool Atlandi ookeani.»

Tehnoloogia ja kogukonnajõud

Levine näeb, et eestlaste innovaatiline mõtteviis koristustalguid korraldada teeb need veelgi atraktiivsemaks. «Ma olen ka kuulnud, nagu eestlaste ettevõtmistes tavaks, oli selle aktisooni algusaastatel ka mingi tarkvaraarenduslik aspekt. Kasutati tehnoloogiat selleks, et kaardistada Eestimaa puhastamist vajavad kohad.»

«Tänu sellele, et eestlased otsustasid kogukondlikud talgud tehnoloogia abiga teoks teha, on «Teeme ära!» täna levimas üle maailma. Inimesed koristavad nüüd ju kõikjal üle maakera, formaadis, mis sai alguse siit, Eestist. See teadmine on mulle talgute juures samuti väga südamelähedane,» leiab Levine.

«See idee, et inimene tuleb oma vabal päeval kodust välja ja on nõus vabatahtlikult kogukonda midagi panustama, on äärmiselt meeldiv,» lisas ta.

Patarei vanglasse pole Levine varem küll sattunud, kuid on selle lähedust külastanud küll. «Siin Patarei vanglas pole ma varem käinud. Olen käinud küll Eesti meremuuseumis, mis on siin lähedal, aga pole nende vangla müüride vahele varem sattunud.»

Patareisse uus USA saatkond?

Esimene emotsioon, mis Levine’il Patareisse saabudes tekkis, oli muidugi mõista see, et uus saatkond tuleb just sinna rajada. See oli mõistagi nali. «Anname tõele au - see koht jääks saakonnale liiga suureks.»

Patarei vangla ala koristamine, mis esialgu näib justkui pisut perspektiivitu tegevus, on saadiku hinnangul väike samm suurte hoovõtmiseks.

«Ma usun, et teie inimesed, kel on suured nägemused Patarei vangla tulevikust, mis tuleks säilitada kui Eesti ühe olulise ajaloolise hoonena, et avada siin rahvuslik muuseum, oleksid väga tänulikud, kui ala seiskord püsiks stabiilses seisundis. Seda lihtsam on tulevikus siin töödega pihta alata,» ütles saadik, kuid märkis, et juba täna on Patarei vangla väga kehvas seisus.

«Kompleks tuleb hoida korras ja kui seda saab lihtsa vaevaga, siis miks mitte natuke pingutada,» usub Levine.

Mida arvab aga suursaadik, kas sellise suure hoone renoveerimine tuleks Eesti mastaabis üldse kõne alla. «Seda on ju raske prognoosida. Üks on kindel - seda ei juhtu kunagi, kui teie inimestel ei jätku suuri tulevikunägemusi ja unistusi. Vaid nende toel saavad plaanid teoks,» leiab ta ning lisab, et täna kohtutud talguliste näitel on tegu just selliste inimestega, kel on peas visioon ja eesmärk, mille suunas liikuda.

Ühe hea näitena visiooni suurepärasest teostumisest toob suursaadik Eesti Meremuuseumi. «See on üks hämmastav koht. Nähtavasti keegi jällegi mõtles väga suurelt, et oma unistus teoks teha. Kui leiduks sarnast pühendumist ja soovi see siin säilitada, seda tõenäolisem on, et see ühel päeval ka juhtub.»