Politsei saadab patrullid ülekäiguradadele

Foto: Repro

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse juht Elari Kasemets ütles, et mais panustavad nad liiklusjärelevalvele ristmikel ja ülekäiguradade juures. Tema sõnul on olulisim, et korrakaitsjad oleksid ülekäiguradade juures nähtaval, kontrollides nii jalakäijate kui ka sõidukijuhtide liiklemist.

Põhjus, miks politsei ülekäigurajad ja ristmikud ette võtab, on selles, et aasta esimeses kvartalis sai vigastada 90 ja hukkus neli jalakäijat – see moodustab kõikidest liiklusõnnetustes vigastada saanud või hukkunud inimestest 34,2 protsenti.

«Kui vaatame viimaseid aastaid, siis on üldjoontes liikluses vigastatute ja hukkunute trend olnud languses,» märkis Kasemets. «Seevastu jalakäijate osa on olnud kogu aeg suhteliselt ühel tasemel ja muutust paremuse poole pole olnud.»

Noor ja vana riskirühmas

Politsei andmetel sai esimese kolme kuuga 80,6 protsenti jalakäijatest vigastada või hukkus tänavatel, 7,5 protsenti parklates, väljakutel ja õuealadel, 4,3 protsenti tugimaanteedel, 2,2 protsenti põhimaanteedel, 2,2 protsenti kõrvalmaanteedel ja 3,2 protsenti muudes kohtades.

28 jalakäijaga juhtus liiklusõnnetus pimedal ajal, neist täpselt pooltel ehk 14-l polnud helkurit. Üle kolmandiku jalakäijaõnnetustest juhtus reguleerimata ülekäiguradadel ning 38 protsenti õnnetustest väljaspool ristmikke ja ülekäiguradasid.

«Reguleerimata ülekäigurajaga on see häda, et ühest küljest annab see jalakäijale kindluse, et temal on eesõigus, kuid teisest küljest pole vahel ülekäigurada sõidukijuhile märgatav,» rääkis Kasemets, kelle sõnul on konkreetset õnnetuste juhtumise põhjust raske välja tuua.

Seejuures on jalakäijatega juhtunud õnnetuste puhul 90 protsendil juhtudel lõppsüüdlaseks sõidukijuht.

«Need õnnetused ei ole tihtipeale nii mustvalged, et sada protsenti on autojuht süüdi,» kinnitas Kasemets. «Oma osa on ka jalakäijal, kes tihtipeale ei veendu, kas sõidukijuht on teda märganud.»

Tema sõnul on sageli raske anda jalakäija tegevusele tagantjärele hinnangut, kui pole kaamerat või tunnistajaid, kes ütlevad, et jalakäija tuli suure jooksuga teele ja autojuht polekski olnud võimeline teda märkama.

Kõige rohkem oli reguleerimata ülekäiguradadel vigastada saanud jalakäijate seas alla 15-aastaseid lapsi (36,8 protsenti). Veidi suuremas ohus kui teiste vanusegruppide esindajad olid ka noored inimesed vanuses 16–25 (15,8 protsenti).

2013. aasta esimeses kvartalis sai kõige rohkem vigastada või hukkus jalakäijaid Tallinnas. Enim liiklusõnnetusi juhtus jalakäijatega kesklinnas ja Põhja-Tallinnas. Statistikast ilmneb, et rohkem õnnetusi juhtus laste ja eakate inimestega.

«Patrullidelt tuleb väga palju tagasisidet, et paljud jalakäijad arvavad, et liiklusseadus on eelkõige sõidukijuhile,» rääkis liiklusjärelevalvekeskuse juht. «Kõige rohkem saavad vigastada lapsed või eakad inimesed, sest lisaks liiklusteadlikkusele tulevad juurde ealistest iseärasustest tingitud faktorid, kuna lapsed ei oska ohte ette näha ja võib-olla hindavad vanainimesed vahel oma võimeid üle.»

Olulised kaks sekundit

Mujal kui ülekäigurajal teed ületades oli kõige suurem oht õnnetusse sattuda taas lastel (28,6 protsenti). Õuealadel, parklates ja tanklates juhtus 10,7 protsenti Tallinna jalakäijaõnnetustest.

Sellistes kohtades ei olnud haruldased juhtumid, kus jalakäijale sõitis otsa tagurdav sõiduk.

Kui aga vaadata juhtumeid, kus liiklusõnnetuse põhjustajaks oli jalakäija, põhjustasid enim liiklusõnnetusi noored inimesed vanuses 16–35, keskealised vanuses 45–55 ja kõige rohkem üle 65-aastased inimesed.

«Jalakäijad saavad oma tegevusega ohu minimeerida – võtta kaks sekundit ning seista ja veenduda, et sõiduk jääb seisma,» lausus Kasemets. «Eesõigus ülekäigurajal on hea asi, aga auto kapotil olles pole sellest enam palju kasu.»

Tema sõnul on oluline elementaarne liiklusviisakus ja tähelepanelikkus.

«Ega sõidukijuht ei taha reguleerimata ülekäiguraja juures väga seisma jääda ja võetakse ikka viimast,» lisas liiklusjärelevalvekeskuse juht, viidates tõsiasjale, et ka fooritule eiramist on Eesti üsna palju. «Seevastu jalakäijate puhul on tihtipeale puudu elementaarsest ohutundest.»

Kasemetsa sõnul on olukorra parandamiseks politseil kavas kaks põhisuunda: järelevalve ja ennetus. Järelevalve tähendabki patrullide saatmist ülekäiguradade ja ristmike juurde. Ennetusega loodetakse jõuda ka eakate liiklejateni ja venekeelse elanikkonnani.