/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/11/06/1415924t1h7e09.jpg)
Juba viis aastat Lõuna-Eestis tegutsev politsei liiklusliin telefonil 14900 hakkab maikuus ohtlikest liiklejatest teatavaid kõnesid vastu võtma üle kogu Eesti.
Politsei liiklusliin läheb üle-eestiliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo juht Indrek Koemets ütles, et politsei sooviks liini tööle saada maikuu jooksul, praegu sõltub see aga sideoperaatorite tehnilistest lahendustest.
«Ettepaneku selleks tegi Lõuna prefektuur ja meie tahaksime seda vähemalt terve suveperioodi jooksul aktiivsena hoida, edasi oleks siis otsustamise koht nende kogemuste põhjal,» lausus Koemets. «Sõltub ka liiklejatest, kuidas nad sellele reageerivad.»
2007. aasta sügisel tööle hakanud Lõuna-Eesti liiklusliin võeti tema hinnangul päris positiivselt vastu. «Neil aastatel oli liikluses olukord küllaltki hull, inimesi sai palju hukka ja oli kõrge ootus, et politsei leiaks uusi lahendusi. Ega analoogi kuskilt võtta ei olnud, see oli ennustamatu teema, kas inimesed hakkavad seda liini kasutama,» rääkis Koemets.
Tema sõnul pelgas politsei algul küll, ega sellest nüüd kaebamisliin saa: «Ega politsei kaebamiskirge taha õhutada. Aga liini ideoloogia on selles, et erinevalt tavalisest teatest politseile, kui inimene ootab politseilt süüdlase karistamist, siis nende kõnede puhul anname inimestele kohe teada, et reeglina me selle info põhjal menetlusprotseduuri ei alusta ja karistamist ette ei võta,» selgitas politseinik. «Positiivne on see, et inimene, kes näeb liikluses ohtu, saab midagi ära teha.»
«Kõige enam ootame neid teateid, mis seotud ilmselgelt ohtlike, liiklusõnnetuseni viia võivate olukordadega: sõidetakse punase fooritulega ristmikule, ei anta jalakäijale teed, kihutatakse kaasliiklejatest mööda. Selliseid, mida ikka märkame, aga kui politseid juures pole, tekib autojuhil tunne, et ega sellest midagi juhtu. Kui kasvõi aeg-ajalt saabub sellise käitumise peale telefonikõne politseilt, teade fikseeritakse politsei andmebaasis, siis praktika näitab, et korduvalt samale inimesele me eriti helistama ei pea,» rääkis Koemets.
Ta kinnitas, et kõik liiklusliinile tulevad teated fikseeritakse, aga vahet tuleb teha juriidiliselt tõestatud väärtegudel ja lihtsalt hoiatavatel märgetel. «Kui politseipatrull vaatab autoarvutist liikleja andmeid, siis neid teateid ta ei näe. Tahaksime vältida seda, et liiklusliin muutuks pinnaseks valesüüdistuste tegemisele. See on siiski heatahteavaldus inimestelt, kes ei taha lihtsalt pealt vaadata ohtlikku liiklemist,» rääkis Koemets.
Politsei selgitab kõne põhjal välja autoomaniku ning helistab talle, selgitades välja, mida tal on juhtunu kohta öelda. Vahel pole autoomanik ise rooliski olnud, siis jäetakse tegeliku autojuhiga vestlemine tema hooleks.
Lõuna prefektuur loodab katseperioodil praeguse ettevalmistusega personaliga toime tulla. «See personaliressurss pole suur, üht patrulli tänavale panna on oluliselt kallim,» märkis Koemets.
Kõnede hulk liiklusliinile on olnud üsna erinev. Talvel on liiklus rahulikum, suveperioodil toimub liikluses elavnemine, kasvavad kiirused, siis on ka kõnesid rohkem. «10-20 kõnet päevas on tavaline. Üks politseipatrull tänaval nii paljudega tegeleda ei suudagi, nii et loeme seda suhteliselt efektiivseks meetodiks,» ütles Koemets.