Tudengite nöörimine võib tuua riigile kohtutee

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Joonas Pärenson demonstreerib, kuidas riik tema arvates üliõpilastega käitub. Foto: Toomas Huik

Eilne riigieelarve kärbe tõi üliõpilastele ebameeldivaid üllatusi. Nii kavatseb riik peatada õppemaksude hüvitamise ning vähendab toetusi ja koolitustellimusi. Tudengid sellega ei lepi, vaid kaaluvad proteste ja kohtuteed.

«Eestil on vaja tänases olukorras kiiresti mingisugused otsused vastu võtta, kuid seda ei tohi teha nii läbimõtlematult, et need võiksid mõjutada riigi pikemaajalist arengut,» lausus Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) juhatuse esimees Joonas Pärenson.

EÜL seisab valitsuse plaani vastu pista oma käed tudengite auklikku rahakotti. Pärensoni hinnangul mõjutavad võimalikud kärped ligipääsu kõrgharidusele, samas kui just praegu oleks ainuõige aeg riigi haridusse investeerida.

Eile vastu võetud lisaeelarvega otsustas valitsus lisaks palgakärpele kaotada oma teenistujatelt ka ühe suurema hüve – õppelaenude põhiosa tasumise. See puudutab peale riigi- ja kohalike omavalitsuste töötajate ka koolide ning lasteaedade õpetajaid.
«Hüvitamise lõpetamine kehtib nii uutele laenajatele kui ka nendele, kellel riik juba hüvitab õppelaenu,» lisas haridusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva. Hüvitamine lõpetatakse alates 1. juulist.

«Õppelaenude kustutamise küsimus tuli meile suure üllatusena,» tunnistas Pärenson. «See on absurdne.»

Ta ütles, et paljud tudengid on riigi toetusega arvestanud ning see otsus lööb neil jalad alt. Neli aastat tagasi Rakverest pealinna õppima sõitnud noormehe sõnul on ta ka ise õppelaenu võtnud ja laen kulus suuresti eluasemekulude katteks.

Lisaks lõpetab riik ka lapsevanemate õppelaenude hüvitamise, millega hoitakse kokku 22 miljonit krooni. «See oli tähtis meede üliõpilaste pereplaneerimisel,» märkis Pärenson.

Ka õppetoetusi plaanitakse vähendada 12 protsenti. «Toetused on praegugi nii väikesed ja kui me sealt veel kärbime, siis ega enam palju polegi, millest tudengeid toetada,» rääkis Pärenson. «Kas nii palju riik üliõpilasest hoolibki?»

Bakalaureuse- ja magistriõppes on õppimisega seonduvate kulutuste katteks mõeldud põhitoetuse suurus 1000 krooni kuus. Lisaks on võimalik taotleda eluasemele ja transpordiks 500 krooni lisaraha. Tähtis on ära märkida, et neid saab vaid käputäis priimuseid.

Samuti tahetakse vähendada doktoriõppe toetusi ning ka sellele on EÜL tuliselt vastu. «Kui me vähendame noorte teadlaste pealekasvu veelgi, siis tekib küsimus, miks peaks noor doktorant valima Eesti ülikooli,» ütles Pärenson.

Kokku tõmbuvad kõrg- ja kutsekoolide koolitustellimused. Nimelt vähendatakse rakenduskõrgkoolide riikliku koolitustellimuse mahtu summas, mis vähendab õppekoha baasmaksumust poolaastas kaheksa protsenti.

Postimees.ee andmetel kaalub grupp Tartu juuratudengeid ette võtta kohtutee, juhul kui valitsuse heakskiidu saanud riigitöötajate õppelaenu hüvitiste kadumine tõeks saab.
Eile õhtul oma seisukohta kujundama hakanud juuratudengite esindaja tunnistas, et idee on algjärgus. Tema sõnul arutatakse teemat Eesti Üliõpilaskondade Liiduga ja jätkatakse esmaspäeval arutelu, kuidas edasi käituda.

KOMMENTAARID

Kommentaarid postimees.ee eilsele artiklile «Riigi kärbe seab õppimise löögi alla»

•    ka: Nii «tore», et otsustasin ikka õpetajaks hakata. Õpin praegu ülikoolis, olen võtnud õppelaenu, saanud hea õppeedukuse eest õppetoetust. Ja nüüd otsustatakse midagi nii kergekäeliselt ning kõik kaob hetkega. Kärpige te jah hariduse pealt, meie riik on ikka omadega nii põhjas ja läheb veel hullemaks.

•    Rase: Siin ma nüüd olen, 2 kuud rase ja kooli lõpetan poole aasta pärast. Niipalju siis lubadusest, et lastega seotud hüvede kallale ei minda.

•    Koopereerugem!: Minul pole lihtsalt võimalik seda maksta! Peres on 2 last, mees töötu. Saan riigiametis praegu kätte 6000, juulist 8% vähendatakse ja nüüd pean õppelaenu osa ka omast taskust tagasi maksma! Mul on tööl käies palju väiksem sissetulek kui pensionäril kodus istudes. Milles eest ma maksan? Täiesti ennekuulmatu sigatsemine käib valitsuse poolt. Tuleb koopereeruda, et ühisrindel see valitsuse lollus tagasi lükata!

•    magistrant: Olen ülikoolis õppinud 6 aastat, sellest 3 õppimise kõrvalt tööl käinud. Baka lõpetasin cum laude. Õppelaenu on ka võetud 60 000, sest vanemad mind toetada ei jaksanud. Ainuke lootus oligi see, et kui riigitööle lähen, makstakse tasapisi tagasi.