Analüüs: millised ministrikohad lähevad Rahvaliidule?

Illustratsioon: Urmas Nemvalts.

Kuigi poliitringkonnad jäävad võimalikest ministrikohtadest rääkides salapärasteks, on mõned küsimused siiski teistest selgemad.

Enim tekitab segadust küsimus, kas Rahvaliit saab valitsuses sotsidest vabaks jäävad kohad või mitte.

Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et kõik variandid on võimalikud.

Ülejäänust tõenäolisemaks saab pidada kahte asja - Urve Palost vabanev rahvastikuministri koht kaotatakse ning juba varem sama ametit proovinud Aivar Sõerd on reaalseim rahandusministri kandidaat.

Kas Jüri Pihlist vabanev siseministri koht läheb Rahvaliidule või mitte, selles küsimuses ei julge siiski keegi midagi kindlamat arvata.

Rahvaliidul on olnud oma siseminister, Margus Leivo, kuid tema nimega praegu eriti ei spekuleerita, pealegi ei taheta siseministeeriumit Rahvaliidule anda Villu Reiljaniga seotud kahtlustuste tõttu.

Ajakirjanduses on spekuleeritud, et Rahvaliidule võiks minna kultuuriministri koht, samas erakonna siseselt sellest kui arvestatavast variandist ei kõnelda.

Erakonnal endal võib olla huvi rohkem maisemate valdkondade nagu põllumajanduse, regionaalpoliitika ja keskkonnaküsimuste vastu.

Neist keskkonnaministri kohta julgetakse vaevalt pärast mainitud ametit pidanud Villu Reiljaniga seotud kahtlustusi Rahvaliidule anda, kuigi näiteks erakonna esimehel Karel Rüütlil on keskkonnaministri nõunikuna töötamise kogemus.

Järgi jäävad regionaal- või põllumajandusministri kohad kuuluvad aga Isamaa ja Res Publica Liidule ning nende saamiseks peaks IRL olema valmis tegema vahetuskaupa.

Lootust selleks võiks olla, sest Rahvaliidust üle jääv siseministri portfell võiks olla IRLil üsna ahvatlev.

Muidugi rõhutavad erinevate erakondade esindajad, et ministrikohtadest rääkimine läheb ametlikult lahti alles paari nädala pärast, mistõttu ei ole mõtet ühestki variandist väga tõsiselt rääkida. Välistatud pole ju seegi, et Rahvaliit hakkab nõudma enamat kui kahte ministrikohta.

Ka konkreetsetest nimedest ei soovita veel kuluaarides väga rääkida.

Kui lähtuda loogikast, et läbirääkimiste laua taga on lisaks erakonna peasekretärile ka tulevane ministrikandidaat, saaks rääkida Kajar Lemberi ja Tarmo Männi nimest. Samuti ei saaks välistada erakonna esimehe Karel Rüütli valitsusse kaasamist. Kuna erakond soovib rõhutada nooruslikku kuvandit, oleksid loogilisemad Rüütli ja Lemberi nimed.

Regionaalministri kandidaadina võiks Rahvaliit välja käia seda ametit varem katsetanud Jaan Õunapuu, keda aga toona väga tugevaks tegijaks ei hinnatud.

Õunapuule on poliitilises mõttes kasulik seegi, kui Rüütli või Mänd valitsusse läheks. Nimelt on tema esimene asendusliige, kes nende lahkumisel riigikogus koha sisse võtta saaks.

Kajar Lember riigikokku ei pääsenud, mistõttu tema valitsusse minek parlamendis muutusi kaasa ei tooks.

Kui aga Õunapuu mingil põhjusel ametikohta vastu ei võta, pääseks tema järel riigikokku praegu Viljandi linna sotsiaalametit juhtiv Helmen Kütt.