/nginx/o/2013/02/13/1571242t1h57d9.jpg)
Eesti otsustas mitte anda asüüli afgaanist tõlgile, kes tegi Afganistanis koostööd mitme Eesti jalaväekompaniiga.
Afgaanist tõlgile otsustati asüüli mitte anda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inga Bowden valitsuse kommunikatsioonibüroost ütles Postimehele, et on rahvusvaheline tava, et isikutele viisa või asüüli andmisest keeldumise asjaolusid riigid ei kommenteeri.
«Eesti erinevad ametkonnad jõudsid pärast põhjalikku analüüsi seisukohale, et endise tõlgi taotlust paluda Eestis varjupaika ei rahuldata. Ka edaspidi vaadatakse kõiki samalaadseid palveid juhtumipõhiselt,» rääkis Bowden.
Ta lisas, et Afganistani president Hamid Karzai ütles eile Tallinnas, et liitlasvägedega koostööd teinud afgaanide elu ei ole ohus. President Karzai sõnul ei näe ta põhjust, miks peaks välisvägedega koostööd teinud afgaanid koalitsioonivägede lahkumise järel riigist põgenema.
Afganistanis Eesti sõjaväelaste tõlgina töötanud ja Eestilt pagulase staatust taotlenud afgaan väitis, et teda ja tema peret on juba ähvardatud ja pärast liitlasvägede lahkumist on ta elu ohus.